Kohtupsühholoog: „Noor. Mees. Sooritanud vägivaldse kuriteo. See kõik suurendab korduskuriteo riski.“ Nii läkski Dmitri Voroniniga

Igale ennetähtaegselt vabastatud kurjategijale peaks tegema tõenduspõhise riskihindamise, mis muu hulgas hindaks ka edasise psühholoogilise sekkumise vajadust, ütleb atesteeritud kohtupsühholoog Mari-Liis Mägi.

Eesti Ekspressis ilmus sel nädalal lugu Lasnamäe lillemüüja tapja hämar minevik: „Ma ei suutnud selle tundega võidelda, hakkasin kallale tungima“, mis tõstatas ühe laiema probleemi.

Kui Dmitri Voronin oma esimeste kuritegude eest vanglast vabanes, oli ta kahekümneaastane. Teaduskirjandusest lähtudes kuulus ta seeläbi kurjategijate rühma, kellel on suur risk sooritada uus vägivaldne kuritegu.