SÕJAPÄEVIK (697. päev) | Verepulm turul ja tulekahju miljardäride gaasitootmises

Ukraina tähtis ametnik teatas, et tulevane rahuleping peab sisaldama punkti Venemaa tuumarelvast loobumise kohta.

Tänasel sõjapäeval andsid tooni Ukraina rünnakud ja seda mitte rindel, vaid sellest kaugel eemal.

Kõige traagilisemad sündmused toimusid enne sõda ligi miljonile elanikule koduks olnud Donetskis. Ukraina suurtükituli tabas linna edelaosas poodide piirkonnas asuvat Merkuri turgu.

Kui esimesed uudised rääkisid kaheksast hukkunust, siis lõuna ajal teatas kohaliku „rahvavabariigi“ juht Deniss Pušilin oma Telegrami-kanalis kahekümne viiest surma saanust.

Veel 20 elanikku said viga, neist mitu raskelt. Pušilin mainis elutähtsate elundite haavu ja jäsemete amputeerimist.

Õhtul andis Venemaa tervishoiuministeerium teada, et haiglasse paigutati 18 kannatanut, kelle seas on 2 last, neist 1 sai viga raskelt.

Vene poole väitel tabas tsiviilelanikest tulvil turgu Ukraina suurtükiväe kombineeritud löök, millest tarvitati 152 mm ja 155 mm kaliibriga mürske.

Mullu novembri alguses väitis Venemaa alaline esindaja ÜRO juures Vassili Nebenzja, et Ukraina on alates sõjategevuse algusest tulistanud Donetski „Rahvavabariigi“ territooriumi üle 25 000 korra.

Tegemist on nii Kiievile kui tema lääneliitlastele ebamugava uudisega, sest Ukraina tappis Donetskis omaenda elanikke.

Tõsi, sisuliselt on Donbassi kujul tegemist mitte ainult okupeeritud, vaid ka mässulise territooriumiga. Venemeelsed haarasid seal võimu juba peaaegu kümme aastat tagasi. Venemaa peab aga Donbassi praegu enda omaks.

Suur tulekahju udus ja pakases

Läänemere ääres, Eesti piirist vaid 25 kilomeetri kaugusel asuvas Ust-Luga sadamas kärgatasid enne kella kolme kaks plahvatust ning ööpimedust hakkasid valgustama tulelondid.

Vene meedia teatel süttisid suurfirmale Novatek kuuluvas keemiatehases ja -terminalis kaks mahutit ning pumbajaam.

Väljaandega Fontanka rääkinud pealtnägija ütles, et kärgatuste ajal värises maa isegi kilomeetri kaugusel.

Leningradi oblasti kuberner Aleksandr Drozdenko teatas, et ükski inimene viga ei saanud.

Kingissepa rajoonis kuulutati välja kõrgendatud valmisoleku režiim.

Rajooni juht Juri Zapalatski kinnitas Telegramis, et tulekahju algas kahe plahvatuse järel ning sel ajal viibis ettevõttes 148 inimest.

Kustutustöid segas ilm: sadamat kattis udu ning termomeeter näitas -23 kraadi külma.

Hommikul teatas kuberner Drozdenko, et tulekahju saadi kontrolli alla.

Novatek kinnitas, et terminal sai viga „välismõjude“ tõttu.

Ent kohe algasid jutud Ukraina rünnakust. Fontanka teatel märgati kella ühe paiku öösel kahte mehitamata lennumasinat ehk drooni, mis lendasid esmalt Peterburi suunas, siis aga muutsid kurssi ja keerasid Kingissepa rajooni poole, kus asub Ust-Luga sadam.

Ukraina väljaanne Kyiv Post teataski, et rünnaku organiseeris sealne julgeolekuteenistus SBU. Anonüümseks jäänud allikas märkis lehele, et edukas rünnak (otsetabamus!) ei tekita vaenlasele mitte ainult olulist majanduslikku kahju, vaid häirib ka Venemaa sõjaväe varustamist kütusega.

Ust-Luga sadamas asub gaasikondensaadi fraktsioneerimise ja ümberlaadimise kompleks. Nafta- ja gaasitootmise kõrvalproduktist saadakse kerget ja rasket tööstusbensiini, petrooleumi, diislifraktsiooni ja kütteõli. Suur osa toodangust läheb ekspordiks – ka öösel vastu tänast seisis sadamas mitu suurt tankerlaeva.

Novateki veebikülje kohaselt toodetakse 2013. aastal avatud kompleksis kuus miljonit tonni keemiakaupu aastas.

Novatek on Venemaa suuruselt teine gaasitootmise ettevõte riigifirma Gazprom järel. Tema suurimad omanikud on nii Vene kui Iisraeli passi omav miljardär Leonid Mihelson, Vladimir Putinile lähedane ärimees Gennadi Timtšenko, Prantsuse energiafirma Total ja Gazprom.

Droonid ähvardavad Peterburi

Ust-Lugas juhtunu annab venelastele uue jõulise signaali, et nad ei saa end turvalisena tunda rindejoonest isegi enam kui tuhande kilomeetri kaugusel.

Neljapäeva öösel ründas Ukraina droon Peterburi naftaterminali.

Vene kaitseministeerium teatas tookord, et droon lasti alla Leningradi oblasti kohal. Fontanka aga leidis, et see on jama jutt: kolme kilogrammi trotüüli võimsusega lõhkeainet kandnud lennumasina rusud kukkusid alla hoopis Peterburi linnas – mere kohal söesadama juures, kus asub sihtmärgiks olnud naftaterminal.

Kõnealune droon ei tekitanud oodatud kahju. Küll aga näitas ta end seni ohutult tundnud piiterlastele, et nemadki ei saa tunda end kindlalt.

Ja mis venelastele eriti jube: Ukraina lennumasin suutis takistamatult läbida õhuruumi Brjanski, Smolenski, Tveri ja Novgorodi oblastite kohal. Alles siis õnnestus ta maha võtta, kusjuures tema alla laskmistki ümbritseb salapära. Fontanka allikas väitis, et drooni peatasid elektroonilised sõjapidamise süsteemid. Peterburi elanikud kuulutasid aga sotsiaalvõrgustikes, et nad kuulsid öösel valjusid helisid, mis meenutasid õhutõrjekahurite töötamist. Üks naine kirjutas, et kuulis öösel enne pauke väikese justkui õppelennuki lendamist ning imestas, et miks küll selline öösel lendab.

Selle rünnakuga sai Peterburist ja Leningradi oblastist juba üheksateistkümnes regioon Venemaal, mida Ukraina on rünnanud.

Kiiev jätkab rünnakuid. Venemaa kaitseministeerium teatas, et lasi ühe Ukraina drooni alla Tula, veel ühe Orjoli ja neli Smolenski oblasti kohal. See oli kena teade, kuid… laupäeva õhtul kärgatas vali plahvatus Tula lähedal Šeglovski Vali tehases, kus valmistatakse Pantsir-S õhutõrjesüsteeme ja muid relvi. Ukraina väljaanne Hromadske teatas, et pihta sai ka Smolenski tehas SmAZ, kus toodetakse tiibrakette H-59, mida Venemaa tarvitab sõjas Ukraina vastu. Sama tehast ründasid ukrainlased droonidega ka mullu sügisel.

Lühidalt

• Venemaa liberaaldemokraatliku partei juht Leonid Slutski avaldas arvamust, et Lenin tuleks maha matta, sest olla ise tahtnud matmist oma ema kõrvale. Vene kommunistide liider Sergei Malinkovitš nõudis seepeale Slutskilt duumasaadiku mandaadi ära võtmist seoses rahva seas segaduse tekitamisega. Täna möödus 100 aastat Puna-Vene esimese liidri Vladimir Uljanovi alias Lenini surmast.

• Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 760 sõdurit. Moskva väitis omakorda, et Kiiev kaotas samal ajal 545 sõjaväelast.

• Ukraina kaitseministri asetäitja Ivan Havrõljuk ütles aga Saksa lehele Tagesspiegel, et Venemaa peab tuumarelvadest loobuma. Vastavat punkti peaks sisaldama tulevane rahuleping, mille sõlmivad Ukrainat toetava koalitsiooni liikmesriigid ja Venemaa. Gavriljuki sõnul kujutab Venemaa ohtu rahule. Ja muidugi taastatakse Ukraina piirid nii, nagu need pandi paika aastal 1991.