Neli võimalikku arengut Venemaal, mis mõjutavad Eestit

Jaanuaris valmis Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituudis uurimus Venemaal toimuvate võimalike arengute mõjust Eesti sisejulgeolekule. Venemaa arengutest lähtuv pingete kasv ei pruugi olla seotud üksnes otsese sõjalise ähvardusega.

Eesti julgeolekut määravad kõige enam kolm ohuallikat – Venemaa, Venemaa ja Venemaa. Nii on see olnud sajandeid, kuigi ohtude avaldumise viisid, vormid muutuvad ajas. Seetõttu kõlavad ka meie riigimehe Jüri Uluotsa (1890– 1945) natuke aega enne surma kirja pandud mõtted aktuaalsetena.

Ta märkis järgmist: „Vene tung Eesti ruumi on aastast 1060 kuni praeguseni (st 1944) põhjustanud ligikaudu 40 sõda, kaasa kiskudes ka lähemaid ja kaugemaid rahvaid. Suur-vene rahvas ei saa oma sotsiaalpoliitilise ideoloogia ürgjoone tõttu ka tulevikus teisiti kui tungida ikka ja jälle teiste rahvaste eluruumi, neid rünnata, kahjustada ja vallutada. Ühtlasi ikka ja jälle leitakse põhjusi ja teooriaid rünnakuiks. Nõnda on Suur-Vene rünnakud tõeliselt kogu maailma probleemiks. Rünnakute paratamatusest ja ohtlikkusest ei maksa kellelgi teha pettepilte, nende õigeaegses pidurdamises on lahendamise võti. See võti ei ole sedavõrd Suur-Vene lähemate väiksemate naabrite kui globaalsete suurvõimude käes.“[1]