Nädala Kallas

Kaja Kallas lipuheiskamisel

„Ma ei teadnud, et on mingid kindlad reeglid, kuidas tuleks vabariigi aastapäeva tähistada. Ja need reeglid kehtivad ainult mulle, loomulikult.“

Valitsuse pressikonverentsil 22. veebruaril

Nädala anekdoot

Mis on eestlaste kolm kõige patriootlikumat pidupäeva? Vabariigi aastapäev, võidupüha ja tulumaksu tagastuse päev.

Riigikogu haamer

Mõned päevad tagasi kaotas Riigikogu aseesimees Toomas Kivimägi istungi jooksul haamri. Kõigile üllatuseks jõudis see haamer Eesti 106. sünnipäevaks Estonia kontserdimajja. „Siiani ei olnudki teada, kas Riigikogus pärast kadumist välja ilmunud haamer oli asendus või seesama. Peo jooksul sain teada, et originaalhaamri oli pihta pannud vastuvõtule kutsutud Ivan Orav.“

Kivimäe sõnul Orav ja Eiki Nestor juhtisid kordamööda Estonia puhvetis istungit. Kõigil kaks minutit tellimisteks ja küsimusteks: „Protseduurilisi küsimusi täna rohkem ei võta. Kui sa ei tea, mis käib kiluvõileiva sees, siis ära võta seda,“ koputab Nestor haamriga rõõmsa nostalgiaga vastu lauda. Eiki irvitas, et nagu Thor ei kaotaks oma haamrit, ei tohi seda endale lubada ka istungi juhataja. „Ta kelkis sellega täpselt mu käeulatusest väljas ja ütles, et annab tagasi, kui ma ütlen, et tema oli läbi aegade kõige parem riigikogu spiiker.“

Anna Levandi uisk

Piduliste seas tekitas elevust ka rahva sekka paiskunud uisk, mille oli juba nädalaid tagasi Tondiraba jäähallist Eesti Laulu ajal teele heitnud Anna Levandi. Tipptreeneri tipptasemel tõukejõud tekitas uisule sõnulseletamatu tsentrifugaaljõu, nii et uisk tegi kõigepealt maakerale stratosfääris kolm tiiru peale ja nüüd langes lõpuks Estonia teatris keset tantsupõrandat.

Nagu vanarahvas teab ja ka „Kalevipojas“ ennustatud oli, Eesti saab omale esimese tõelise tippsportlase, kui tipptreeneri uisk napilt ta peast mööda vihiseb. Poliitikud kontserdimajas ei suutnud aga otsustada, kelle peanupule see kõige lähemal oli ning kes siis neist järgmistel olümpiamängudel Eestit esindab. Asja klaarimiseks läksid nad kõik jätkupeol Kultuurikatlas nublu taustatantsijatena mõõtu võtma ning selgus, et kahjuks on poliitikud sama puiste jalgadega kui need „lollid, paksud debiilikud“, keda seni Eestis treenitud on.

Üks poolik kiluvõileib

Toitlustustiimi suureks õuduseks olevat keegi pidulistest võtnud kiluvõileivast vaid ühe ampsu, selle pooliku võiku lauaäärele poetanud ja lahkunud kuritööpaigalt. „Meie ülesanne on nüüd välja selgitada, kas tegu võis olla kogemata juhtunud õnnetusega – näiteks ta kutsuti tantsima ja ta unustas oma võileiva. Või oli tegu hoopiski pahatahtliku, pidupäeva puhul täiesti taunitava käitumisega, millele peaks järgnema avalik häbistamine,“ selgitab toitlustusmeeskonna juht Mari Mõdu. „President isiklikult soovis kiluvõileiva pooleli jätjalt selgitusi. Mõni viis vabariigi aastapäeva pidada on lihtsalt vale ja kiluvõileiva poolikuks jätmine on üks neist,“ lisab Mõdu.

Elurõõmu ei leitudki üles

Kuigi paljud vastuvõtul osalenud pingutasid ja otsisid elurõõmu nii kontserdist kui ka presidendi kõnest, siis elurõõmu kahjuks ei leitudki üles. „Lootsime, et sünnipäeva puhul oleme ikkagi rõõmsad, aga paistab, et elurõõmu siin majas seekord ei olnudki keegi kaasa võtnud, väga eestlaslik,“ kurvastasid kõik inimesed, keda polnud kutsutud.

Kranaadi vanasõna: Meest sõnast, kolleegi ribist.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena