Mart Lätte: Vene propagandistidel kästi tuumaähvardustega tuure maha võtta

Kahjuks tundub, et Vene retoorika langeb viljakale pinnasele ja täidab oma eesmärki takistada läänel andmast Ukrainale vajalikke vahendeid sõja võiduks, kirjutab Mart Lätte.

29. veebruaril 2024 esines Putin Vene parlamendi ees kõnega. Diktaatori jutt oli paljuski valimiskampaania, keskendudes Venemaa siseküsimusile ja lubades helget tulevikku koos pudrumägede ja piimajõgedega. Välispoliitikat puudutav osa oli lühike ja midagi uut ei öelnud. Ukraina sõjas on endiselt süüdi lääs ja Venemaa täidab kõik oma eesmärgid. Traditsiooniliselt vehkis Putin ka tuumakaardiga, loopides lääne suunal looritamata ähvardusi, mis võib juhtuda, kui lääs peaks sõtta sekkuma. Tuumaähvardused on sõjaga kaasas käinud Ukraina sõja algusest saadik, evides erinevaid vorme, mida võiks laias laastus jagada kolmeks.

Esimene, kõige madalam tase, on Kremli propagandistid Simonjan, Solovjov, Skabejeva ja ko. Siia liigasse peaks paigutuma ka endise presidendi Medvedevi sotsiaalmeedias toimuvad purtsatused. Siin tasandil pole piire ja jutt võib olla kuitahes loll. Üritatakse radikaalsusega üksteist üle trumbata ja läänevastasil ähvardusil erilist filtrit pole. Argumentatsiooni ka mitte. Sestap pole mõtet sellel ka pikemalt peatuda. Võimalik, et on rohkem adresseeritud ka madalalaubalisele sisepublikule, kelles siis ülivõrdes jamaga rahvuslikku uhkust ja läänevastasust kultiveerida üritatakse. Propagandistid läksid väidetavalt vahepeal suisa nii liiale, et sügisel 2023 olevat Kremli poolt neile noomitus tehtud ja kästud natuke tuure maha võtta, sest kui tuumateemat liiga tihedalt käiata, käib see maha ja kaotab usutavuse.