Nädala anekdoot:

Maamessil saavad igal aastal kokku suurimad maaelu fännid: põllumehed, talupidajad ja europarlamendi saadikud.

Nanonüümsed linnavolinikud jagavad Kranaadiga häälte kindlustamise salanippe. Nanonüümsed ehk nii tundmatud, et isegi nime välja kirjutades ei tunneks neid ära.

Kõik poliitikud, kellega räägime, väidavad, et just nemad ei läinud sellise nurkademänguga kaasa. Paljud koguni otsivad vabandusi. Üks Eesti 200 saadik näiteks enda sõnul ei oskakski õigesse nurka risti teha. „Ma olen nurgapime. See on nagu värvipime, aga ei tee nurkadel vahet,“ ütleb mandaadimees. „Seetõttu ei võetud mind lapsena ühtegi trips-traps-trulli mängu ja selle pärast valisin ka Eesti 200 oma koduparteiks, neil pole ühtegi kindlat vaatenurka,“ selgitab nanonüümne saadik, et teda kindlasti ei mõjutatud.

Küll aga avab suu endine keskerakondlane. „Ma olen kindel, et maja on lutikaid täis. Tallinnas saadetakse isegi lapsi lasteaedadesse varjatult pealtkuulama. Küllap siin majas ka keegi kuulab ja kummitab,“ ütleb kesine eks-kesik. „Suurim üllatus pärast parteivahetust oli aga see, et kõigis teistes erakondades on samamoodi kord majas, kui oli Keskerakonnas. Ma arvasin, et ainult meil nõunik loeb saalinurgas hääled kokku, tuleb välja, et ka teistes erakondades on korralik distsipliin. Seda on rõõm näha!“

Üks nanonüümne linnavolinik räägib võtetest, mida veel kasutati linnapea ära valimiseks. „Ähvardati, et kui me sellega hakkama ei saa, ei võtagi me kunagi pausi, et puhvetisse minna. Mina väga tahtsin puhvetisse minna,“ lausub saadik. „Ähvardati koguni, et ei lasta õue suitsule. Siis olin kohe nõus ristikesi õigetesse nurkadesse tegema!“

Veteranpoliitikuid, kellele selline sahkerdamine ei meeldi, ähvardati 2000ndate alguse valimispiltide üles otsimise ja Kroonikale saatmisega. „Kohutav, ma olin tollel ajal popp ja noortepärane ehk kandsin rõlgeid riideid! Ma ei saanud seda endale seda lubada, et keegi neid fotosid näeb,“ räägib vana kooli munitsipaalpoliitik.

„Kõigele lisaks ähvardati sellega, et kui saadakse teada, kes vastu hääletas, antakse talle töökoht mõne Tallinna munitsipaalsauna kriisijuhina. Ma ei taha Raua tänava sauna kriise juhtida!“ käratab viimane Kranaadiga rääkinud nanonüümne kohalik poliitik.

Kranaadi vanasõna: Üheksa korda mõõda, üks kord avalda umbusaldust.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena