Kui koroonavaktsiinide puhul kasutati mRNA molekule, et õpetada organismi viiruse ogavalku ära tundma ja hävitama, siis vähivaktsiini puhul tehakse põhimõtteliselt sama. Organism peaks tundma ära vähiraku ja suutma siis püsivalt vähirakke hävitada.

Tegu ei ole vaktsiiniga klassikalises mõttes – see ei hoia ära haiguse teket, küll aga tekitab inimese organismis immuunreaktsiooni juba tekkinud konkreetsele kasvajale. Selleks võetakse kasvajast proov, mille analüüsimiseks kasutatakse muu hulgas tehisintellekti abi.

Kui katsed peaksid olema edukad, siis plaanitakse järgmisena võtta sihikule kopsu-, põie- ja neeruvähk.