Samas ei erinenud 764 ratast tavapärasest hulgast just palju: rattaid oli kooli ees vaid 10% rohkem kui tavaliselt, märkis direktor.

„Enamik Laagri kooli lapsi käivad koolis rattaga. Oleme koos lapsevanematega proovinud seda nügida, rattasõitu propageerida. Teeme koostööd ka abipolitseinikega, et rattasõit oleks turvaline. Vahel panevad lapsevanemad hommikul ratta auto pagasiruumi, et laps saaks pärast ikkagi rattaga koju tulla. Ilmselt hommikul siis laps nii vara ärgata ei taha,“ kirjeldab direktor elu Laagri koolis.

„Lapsed käivad rattaga koolis, sest see annab neile vabaduse,“ tõdeb direktor. „Nad ei pea sõltuma ühistranspordist või lapsevanemast. Mida rohkem on meil rattakultuuri, seda turvalisem kõigil on. Kuna kõik teavad, et siin kandis on rattaid palju, on ka autojuhid valvsamad.“

Direktor peab oluliseks lisada, et ilm ei ole takistuseks. „Talvel käis umbes 50 õpilast rattaga koolis. Neist pooltel olid talverehvid.“

Oma osa mängib siin ka kambavaim. „Nähakse, et teised käivad, ma tahan ka. Palutakse vanemal ratas osta,“ näeb direktor kõrvalt.

„Laagri Kooli suure rattakasutuse taga on eelkõige laste vabaduseiha. Laste liikumisvabaduse eelduseks on kooli, lapsevanemate ja omavalitsuse pingutused rattataristu edendamiseks ja rattasõidu populariseerimiseks,“ sõnas Laagri Kooli pikaaegne hoolekogu esimees Tormi Tabor, kes jagas vahvat videot rattaparklast ka Facebookis, kus see jõudis kümnete tuhandete inimesteni.

Tema sõnul peaks iga rattaga kooli sõitvat last ootama alati vaba rattaparkimiskoht, sest nõnda on võimalik vähendada koolitänaval sõitvate autode hulka.

Tabor on pikalt juhtinud Saue Vallavolikogu maa- ja planeeringute komisjoni. Hetkel on ta seal aseesimees ja seal on ta lükaund tagant rattateede võrgustiku rajamist. Tema sõnul on nende rajamine pikaajaline protsess.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena