Märt Belkin: pimestav rikkus. Eesti Energia kõrbemiraaž on hea õppetund igale investorile ja idufirmale

Eesti Energia seiklus mormoonide maal on hea meenutus, et risk on alati olemas. Isegi kui võimalus kõik võita näib pimestav.

Peaminister Andrus Ansip võrdleb 2013. aastal Eesti Energiat Skype’iga. Siis on Utah’s suure põlevkivimaardla ostust möödas kaks aastat. Ning tundub, et ameeriklaste põlevkivi pole just kuigi hea.

„Võimalik maksimaalne kahju 100 miljonit dollarit, võimalik maksimaalne kasu 2,6 miljardit dollarit,“ arvutab ta riigikogu ees.

Ning meenutab, et kui Skype’i poistele oleks öeldud, et ärge mässake, oleks võinud gigantkasum saamata jääda.

Aga Eesti Energia pole väikefirma. Ta on piisavalt suur, et olla jäik. Aga liiga väike, et teha lobi nagu mõni naftahiid. Ka kapitali pole päris niisama loopida.

Eestlaste riigiettevõttel oli lootus ja tahe kasvada maailma suurimaks põlevkivifirmaks. Et Enefit-tehnoloogia huugaks kõikjal, kus kivi ahju läheb, mitte pole ahju ehitusmaterjal.

Energiaäri pole odav, panuseid sai teha üksikutele kaartidele. Eesti Energia valis välismaisteks USA ja Jordaania.

Miljardeid aga ei teenitud. Utah projekt ei läinud kunagi tööle. Realiseerusid riskid, mis olid juba enne teada.

Kõige suurema hoiatuse võinuks anda talupojamõistus. „Kui see nii kasumlik on, siis miks naftahiiud seda juba ära teinud pole?“ Nii mõtlesid paljud eksperdid, kelle arvamused olid Eesti Energiale teada.

Samuti oli teada, et load tehasesse vee saamiseks aeguvad. Mis siis, variante ju on. Ehk saab hakkama.

Pettumusega lõppenud energiakauboide avantüür on hea õppetund igale inimesele ja ettevõttele, kes plaanib investeerida. Suure kasumi nimel riske võtta on okei. Kui riskid on korralikult läbi mõeldud ja mõistetakse, et riskid on riskid.

Aga nagu ütleb iga kasiinokutse juures hoiatav tekst, siis „hasartmängud pole sobiv viis rahaliste probleemide lahendamiseks“. Kui mõni risk haigutab kui kuristik, siis tasub sedagi meeles hoida.

Kui mõni risk haigutab kui kuristik, siis tasub sedagi meeles hoida.

Kui otsid Ameerika börsilt seda üht aktsiat, mille tulevikupotentsiaali pole keegi tähele pannud, siis võistled suurte investeerimispankurite ja -fondidega, kellel on erinevalt sinust kasutada määratu ressurss.

Kui tahad murda välisturule, kus kontakte napib, aga „potentsiaali on“, siis võib-olla on olemas hea põhjus, miks keegi kohalik seda potentsiaali ära kasutanud pole.

Alustasin majandusajakirjanikuna kümme aastat tagasi uudisteagentuuris. Suuresti vanast harjumusest oli meil komme helistada hommikul börsimaakleritele, uurida, kuidas päev paistab.

Swedbank Marketsi maakler Temis oli toimetuses lausa legendaarne kuju. Tema kommentaarid olid umbes sellised: „Hommik algas tõusuga, mis võib jätkuda ka päeva jooksul. On võimalik, et turg pöördub langusesse. Pole välistatud, et börs sulgub eilsel hinnatasemel. Üksikud aktsiad võivad muidugi liikuda börsiindeksiga eri suunas.“

Igati õige – eriti kui Tallinna börsi mahud olid nii väikesed, et ennustamine oligi tänamatu töö. Erilisi trende polnud, üksikud tehingud määrasid palju.

Prognoosimine on raske. Või siis lihtne: tootlus on kas pluss, miinus või null.

Aga „plussi“ võimaluse kõlades ei tohi mõtlemist ära lõpetada.

Ilmselt on paljud spordiennustajad kunagi kokku kuhjanud 20 väga madala koefitsiendiga mängu, mis kõik tunduvad raudkindlad. Kokku tuleb päris kõrge koefitsient.

Kui üks ennustustest mööda läheb, võib pettumus olla suur. Lendab ju kogu panus õhku. Kuidas ometi too hiidklubi väikest liigarivaali võita ei suutnud? Tundus ju peaaegu kindel... Ja kõik muu läks täppi!

Kui ilmaennustus ütleb, et 60% tõenäosusega sajab, aga tegelikult on päike väljas, siis ei pannud ennustaja mööda – realiseerus lihtsalt üle jäänud 40%.

Ajal, kui Eesti idufirmad on kuulsad üle maailma ja siia tekivad esimesed ülirikkad, on hea meenutada ja aru saada Eesti Energia retkest Ameerikasse.

Kindlasti võib olla kasulik lugeda, kuidas eduloost sai edulugu. Aga kui teha kõike täpselt samamoodi, ei ole edu garanteeritud. Õnn ja see, et asju tegid just need inimesed just sel ajahetkel, maksab päris palju.

Seega eduloost väärtuslikumgi võib olla lugu, kuidas eestlaste helesinine unistus ei täitunud ja riskid realiseerusid.

Sest rikkuse ja edu hiilgus pimestab. Kullapada kõrbes võib olla lihtsalt miraaž.