SÕJAPÄEVIK (832. päev) | Krimm on muutumas venelastele surmalõksuks

Lootus on, et USA lõdvendab relvapiirangut veelgi. NATO otsib viise, kuidas USA väed Euroopas puhkeva sõja korral rindele saada. Ukraina kantud sõjakahju paneb endiselt jahmatama.

„Lõpuks ometi head uudised Ukrainast,“ alustab The Economist oma paari päeva tagust artiklit sellest, kuidas okupeeritud Krimm on hakanud venelastele muutuma surmalõksuks. Aprillis USA kongressis heakskiidu saanud abipaketi raames rindele jõudnud 300-kilomeetrise laskeulatusega ATACMS-rakettide tõttu on nüüd Krimmis iga objekt Ukraina potentsiaalse sõjalise löögi raadiuses. ATACMSit ja ründedroone kombineerides kahjustatakse okupeeritud aladel Venemaa õhutõrjet, rünnatakse lennubaase ja logistikakeskusi. USA armee endine ülem Euroopas erukindral Ben Hodges ütleb, et ukrainlased muudavad süstemaatiliselt Ukrainat Vene vägedele elamiskõlbmatuks.

The Economist annab mõista, et suurejoonelise dessandi käigus Krimmi vabastamisest ei tasu ukrainlastel siiski praegu mõelda. King’s College Londoni sõjauuringute emeriitprofessor Lawrence Freedmani sõnul tuleks probleemile läheneda hoopis teise nurga alt: nimelt on Krimm Venemaa suur nõrkus, sest kõige sealse kaitsmine nõuab neilt liiga palju vahendeid. Kui Krimm satub enneolematu surve alla, võivad sellele tulevikus järgneda Putini järeleandmised. Sellega nõustub Saksa kaitseministeeriumi endine nõunik ja mõttekoja CEPA külalisteadur Nico Lange: „Ukraina kampaania on segu sõjalisest ja poliitilisest strateegiast. Poliitiliselt on see (Krimm) Venemaa kõige olulisem vara, kuid see on ka väga haavatav.“