SÕJAPÄEVIK (846. päev) | Visiit Pyongyangi näitab, kui hädasti vajab Putin Põhja-Korea relvaabi

Putin on Põhja-Korea meelevallas. Saksamaa kaitsekulutused ületavad lõpuks vajaliku piiri. Kadõrov otsib mantlipärijat.

Venemaa diktaator Vladimir Putin saabus täna kahepäevasele visiidile Põhja-Koreasse. Riigi võimupartei ametlikus häälekandjas Rodong Sinmun avaldati sel puhul Putini kiri, milles too avaldas Põhja-Koreale tunnustust toetuse eest Venemaa „sõjalisele erioperatsioonile“ Ukrainas.

„Pyongyang on alati olnud meie pühendunud ja sarnaselt mõtlev toetaja, kes on valmis astuma vastu kollektiivse lääne ambitsioonidele takistada õiglusel, vastastikuse suveräänsuse austamisel ja üksteise huvide arvestamisel põhineva multipolaarse maailmakorra tekkimist,“ seisab lehes avaldatud kirjas.

Põhja-Korea proovib soodsat olukorda ära kasutada

Tiheda militaarkoostöö arendamine Põhja-Koreaga on Putinile strateegiliselt üliloluline, sest paariariigil on üks maailma suurimaid mürskude ja rakettide arsenale ning see suudab Venemaad varustada piisaval hulgal relvastusega, et Venemaa saaks jätkata intensiivset ja täiemahulist sõda Ukraina pinnal.

BBC Vene teenistuse sõjavaatleja Ilja Abišev selgitab, et paljud Põhja-Korea relvad töötati välja vanade nõukogude relvade baasil, neil on sama kaliiber ja need ühilduvad seega tänapäevaste Venemaa relvadega.

Avalikult Pyongyang ja Moskva eitavad, et kahe riigi vaheline relvakaubandus üldse toimub, sest see on ÜRO sanktsioonidega keelatud. Tegelikkus on aga midagi muud. Lõuna-Korea kaitseminister Shin Wonsik ütles Bloomberg Newsile antud intervjuus, et Soul on tuvastanud vähemalt 10 000 merekonteinerit, millega tõenäoliselt veeti Põhja-Koreast Venemaale suurtükkide laskemoona ja muud relvastust.

Vastutasuks saab Põhja-Korea Venemaalt näiteks nüüdisaegsemat relvastust ja toiduabi, aga ka teavet selle kohta, kuidas nende arendatud raketid ka tegelikult lahinguväljal lääne raketitõrjesüsteemide vastu sattudes toimivad. Vene sõjablogijate sõnul jäävad Põhja-Korea mürsud lahinguväljal täpsuse ja laskeulatuse poolest Vene omadele alla – osa neist on osutunud täiesti kasutuskõlbmatuks.

Lõuna-Korea riikliku julgeoleku nõunik Chang Ho-jin rääkis uudisteagentuurile Yonhap News, et Putini visiit näitab, et Venemaa vajab hädasti Põhja-Korea tuge. „Põhjakorealased üritavad saada vastutasuks nii palju kui võimalik, sest olukord näib neile soodne,“ selgitas Chang.

Nõuniku sõnul oli Lõuna-Korea visiidi eel Moskvat hoiatanud, et kindlaid punaseid jooni ületada ei tasu. Ilmselt viitas ta sellele, et Põhja-Korea võib otsida Venemaa abi oma tuumaprogrammi arendamiseks ning püüab taastada külma sõja aegse sõjalise liidu, nagu neil oli Nõukogude Liiduga.

Rõõmusõnum NATO-le: Saksamaa kaitsekulutused ületavad vajaliku piiri

Saksamaa valitsus teatas NATO-le, et nende tänavused hinnangulised kaitsekulutused küündivad 90,6 miljardi euroni. See tähendab, et Saksamaa saavutaks ses vallas praegu selgelt NATO liikmesriikidele püstitatud eesmärgi ehk 2% riigi sisemajanduse koguproduktist (SKP). Uue hinnangu kohaselt jõuab Saksamaa kaitsekulutuste vallas aga 2,12%-ni Saksamaa prognoositavast SKP-st. See osakaal on suurem, kui aasta alguses oodati.

Uute andmete kohaselt saavutavad või ületavad sel aastal 2% eesmärgi 23 liitlasriiki. Praegu on kõige suurem panus ette näidata Poolal (4,12%) ja Eesti (3,43%). Madalaimad näitajad on riikidel nagu Hispaania, Sloveenia ja Luksemburg, kelle kaitsekulutused jäävad alla 1,3%. Samuti jäävad NATO eesmärgist praegu märgatavalt maha Belgia (1,3%), Kanada (1,37%), Itaalia (1,49%) ja Portugal (1,55%).

Kokku kulutavad 32 NATO riiki 2024. aastal viimaste hinnangute kohaselt kaitsele umbes 1,5 triljonit USA dollarit (umbes 1,4 triljonit eurot). Inflatsiooni ja valuutakursi kõikumisi arvesse võttes tähendaks see võrreldes eelmise aastaga 10,9% tõusu. Euroopa liitlased koos Kanadaga küündiksid isegi 17,9% tõusuni.

Kadõrov otsib mantlipärijat

Esmaspäeval tuli Vene sõltumatu ajakirjandusväljaanne Proekt.Media avalikkuse ette dokumentaalfilmiga Tšetšeenia liidrist Ramzan Kadõrovist.

Mullu hakkasid liikuma jutud, et Tšetšeenia diktaatorit vaevavad rasked tervisehädad, mis on seotud neerudega. Tähelepanu armastav Kadõrov kadus ka avalikkuse vaateväljast. Näiteks ei viibinud ta Kremlis, kui Putin pidas veebruaris 2023 föderaalkogu ees oma aastakõne. Samuti võttis ta ametlikel andmetel tol aastal välja kolm puhkust. Harvatel kordadel, kui Kadõrov kaamerate ette sattus, paistis ta pundunud – see on neeruhaigete tavaline kõrvalnäht. Eelmise aasta septembris sahistati, et türann on langenud koomasse. Räägiti, et kohe-kohe saabub Kadõrovi maise elu lõpp.

Nüüd on käes juuni 2024, kuid Kadõrov elab ikka veel – kui ta tõepoolest vahepeal kriitilises seisundis oli, siis nüüdseks on ta sellest paranenud.

Proekt.Media allikate sõnul vaevasid Kadõrovit tõepoolest neeruprobleemid ning vaevavad endiselt, kuid vähemalt ajutiselt on tervisemuredele lahendus leitud. Samal ajal valmistab Kadõrov ette oma mantlipärijat või pigem mantlipärijaid, sest Tšetšeenia võimuvertikaali on ta oma sugulaste ja hõimlastega üle ujutanud. Mõned näited:

• Kadõrovi vanim tütar on Aišat Kadõrova vabariigi kultuuriminister,

• poeg Ahmat Kadõrovile kuulub spordiministrikoht,

• väimees Adam Alhhanov on terviseminister,

• õepoeg Khas-Magomed Kadõrov on Groznõi linnapea,

• teine väimees Viskhan Matsujev on põllumajandusminister.

Ja nii edasi.

Võimalik, et 47-aastase Kadõrovi kadumiseni läheb veel mõnevõrra aega. 7. mail osales ta juba Putini ametisse nimetamise tseremoonial, kuid sealgi oli tal raskusi trepist üles astumisega ning tema abilised pidid tal aitama ka ülerõivaid seljast võtta.