Väikelapsed neelavad hooletult jäetud nikotiinipatju

Esimesel poolaasta laekus mürgistusinfoliinile 28 nikotiinipatjadega seotud telefonikõnet. Neist kümnel korral olid ohvrid alla kolme aasta vanused lapsed.

Terviseameti mürgistusteabe osakonna ennetustööjuht Kelli Kuusik ütleb, et väikelaste osakaal nikotiinipatjadest põhjustatud mürgistuste puhul on murettekitav. „Lohakile jäetud padjake leiab tee lapse suhu, kuna väikelaps avastab maailma käte ja maitsemeele kaudu,“ selgitab Kuusik. Üks haiglasse sattunud väikelaps neelas näiteks maast leitud nikotiinipadja.

Kuusik lisab, et kasutamata nikotiinipadi lõhnab magusalt ja lapsed võivad olla näinud, kuidas täiskasvanud neid suhu panevad. „Kasutamata nikotiinipadjakesed põhjustavad alla neelatuna väikelastele rasket mürgistust,“ hoiatab ta.

Ennetustööjuhi sõnul sisaldavad turule jõudnud tubakavabad nikotiinipadjakesed märkimisväärselt rohkem nikotiini kui teised tubakatooted. „Tarvitajad ei teadvusta endale, et see teeb pealtnäha ohutuma toote veelgi ohtlikumaks.“

Kelli Kuusik soovitab vanematel külla minnes või ise külalisi võõrustades inimestele meelde tuletada, et ka nikotiinipatjades peitub oht ja need tuleks hoida lastele kättesaamatus kohas. „Teadmatust ei tasu kindlasti kellelegi pahaks panna – kõigil on erinevad harjumused, mis tulenevad pereliikmete vajadustest ja eripäradest,“ rõhutab Kuusik ja lisab, et nii nikotiinitooteid kui erinevaid ravimeid võib leiduda täiskasvanute üleriiete taskutes või kottides ja nende hoiustamise kohad tuleks läbi mõelda. „Olen veendumusel, et kõik mürgistused on ärahoitavad.“

Mullu laekus mürgistusinfo teabeliinile 59 nikotiinipatjadega seotud kõnet. Nendest 20 kõne puhul olid kannatajateks alla kolme aasta vanused lapsed.

Kokku sai infoliin möödunud aastal 1528 laste mürgitarvitamisega seotud kõnet. Kõige enam põhjustasid mürgistusi ravimid ja kemikaalid.