Areeni filmitabeli tipust leiab endiselt „Pahupidi 2“. Andrei Liimets kirjutas oma arvustuses nõnda: „Pahupidi 2“ suurim tugevus on segaste tunnete normaliseerimine, aktsepteerimine ja veenvalt ühte isikusse paigutamine. Kui poliitikas paistab üha enam lõhesid, siis ümbritsevas maailmas aina rohkem teadlikkust erinevatest isikuomadustest, psühholoogilistest profiilidest ja nendega arvestamisest, selmet kedagi mõne eripära tõttu heaks või halvaks liigitada – nagu varasemate põlvkondade binaarne kasvatusloogika sageli kippus tegema.“