RAHAVOOPROJEKT | Briti vangid ootavad õhinal kaugtööna Eestis karistuse kandmist
(1)Info riigi plaanist teenida mõnikümmend miljonit eurot vanglakohti välismaa vangidele välja üürides on juba Suurbritannia türmides liikvele läinud.
„Moonika Helme pearaputamine on nii suur, et mul on siuke tunne, et tal tuleb pea otsast. Niimoodi on mul raske keskenduda.“
Riigikogu infotund, 11. september
Kranaadi külastatavas Briti vanglas on õhinat tajuda. Valvurite sõnul arutavad vangid sabinas, kes kui palju reisinud on, mõni meenutab aega, kui sai veel Euroopa Liidus olles Erasmuse projektide raames välismaa poodides vargil käia. Kranaat uuris mitmelt Suurbritannia pätilt, mida nemad Eestis karistuse kandmisest arvavad.
„Omal ajal tegelesin finantspettusega, kahjud olid nii suured, et mind lausa pandi vangi, trahvist ei piisanud. Mu püramiidskeemi toimimiseks ei pidanud ma ise riigis viibima, tegin nii-öelda kaugtööna,“ arutleb valgekrae Tony. „Põnev, et maailm nii arenenud on, et trellide taga saab ka kaugtööna istuda. Varem oli see võimalik ainult startupperitele ja minusugustele petturitele.“
Kranaadiga suhtlevad vangid on üllatunud, et Euroopa Liidus on veel selliseid riike, kes kaaluvad mõnekümne miljoni pärast oma riiki niimoodi aega istuma lubamist. Nad arvasid, et Euroopa Liidus selliseid riike enam pole.
Suurbritannia põhjaosast pärit sinikraest Paul räägib, et kunagi hääletas ta „leave“, et just baltlasi oma riigist välja saada. „Aga et te nüüd riigikassa täitmiseks meid vastu võtta tahate, on küll üllatus, lausa irooniline,“ räägib Paul.
„Tore, et teil Eestis kongid pooltühjad on. Oleme jah kuulnud, et teil seal vägistajaid ja pedofiile enamasti vangi ei panda, see on meile vaid rõõm. Meie saame võib-olla selle tõttu reisida!“ mõtleb Albaania gängster-kurikael Dragan. „Ma ei osanud arvatagi, et vanglas olles saab ka teist riiki külastada! Lennureis tundub ka põnev, äkki lennukitoit on parem kui vanglas, aga eriti ei usu.“
Justiitsministeerium kaalub vanglakohtade välja rentimise kõrval tegelikult ka muid ideid, mida ei ole hetkel veel avalikkusele tutvustatud. „Eks ikka mõtleme. Võib teha ka linna tudengiühika, Airbnb või koguni hästi suure padeliväljakute kompleksi,“ räägib justiitsministeeriumi ametnik.
„Kõik padelivad, varsti on terve Tallinn üks suur padeliväljak, me ei tohi sellest maha jääda. Kindlasti on tegu püsiva fenomeniga, mida inimesed teevad ka kümne, viieteist ja viiesaja aasta pärast. Otsime igale poole kohti, kuhu rajada ka munitsipaalpadeliväljakuid.“
