Krüptoskeemid, NFTd, ühisrahastus, riskantsed aktsiad – Jarno loetleb Instagramis uhkelt oma portfelli sisu. Inimesed laigivad, mõni saadab oma taskust veel viieka Jarnole juurdegi, et ta sellestki väärtusetu, ent huvitavana tunduva investeeringu saaks teha.
Kuna Jarno on sellist nõu andnud juba aastaid, tundus loogiline samm järgmiseks see kõik ühtede kaante vahele panna. Jarno Vaese jaoks pole see esimene fintantsikalduse raamat. Aastaid tagasi üle Eesti menukas „Rikas poeg, vaene poeg“ on saanud jätku. „Vaeseks saamise õpik“ räägib sellest, kuidas ainult igavad ja ilmselt ka natuke koledad inimesed ostavad indeksfonde. Lahedad ja hästi lõhnavad inimesed võtavad riske.
Ägedad tüübid ostavad krüptot, panevad teistega seljad kokku, et investeerida sündikaadina, annavad eraisikuna eraisikutele laenu, ostavad Hiinast „tussutoole“, et neid meeletu marginaaliga Instagramis edasi müüa. Raamatus on vägev ports ideid, mis ta on saanud just kaasmaalastelt ja ise läbi proovitud teid pidi. Oma kommentaare jagavad eksperdid nagu Tiit ja Teet, püramiidmaju ehitanud Margus ja Liis Haavel.
Jarno on tulemuse üle uhke. Tal on tunne, et ta on millegi suurega hakkama saanud. Talle loobitakse kaikaid kodarasse igal sammul. Püütakse öelda, et ta nõuandeid ei tohiks kuulata ja niimoodi üldistusi ei tohiks teha, üks ekspert solvas teda koguni öeldes, et Jarnol on hästi läinud, sest kogu sektoril on hästi läinud.
Aga inimesed loevad, jälgivad ja teevad kaasa. Muudkui ostavad suvalisi krüptovaluutasid, mis ei ole isegi bitcoin. „Muudkui hoiatatakse, et mõtle ikka järgi ja see, mis nad räägivad, ei ole üldistatav nõuanne ja nii edasi, aga rahvas ikka ostab ja tõstab raha ühisrahastusplatvormidele,“ on Vaene isegi oma edust üllatunud.
Hinnangu annab asjale ka kohaliku Rootsi panga investeerimisguru. „See pole portfell, see on prügikott!“ itsitab ta telefonis. Ja küll tema juba teab, mis on prügi – omal ajal nägi ta Rumeenias selliseid investeeringuid küll ja veel.
Kranaadi vanasõna: Kingitud poliitiku suhu ei vaadata.