KRANAAT | Intervjuu Auvere elektrijaamaga: „Tänapäeva noored ei oska tööd teha!“
(23)Skandaalne Auvere elektrijaam on inimesi oma tööeetikaga üllatanud juba peaaegu kümme aastat. Uurisime, millisena näeb tema Eesti energiatulevikku ja kuidas selgitab oma pidevaid hoolduses käimisi.
Valetatakse ka selles umbusaldusavalduses. Näiteks et ma valetamises naispoliitikuid süüdistasin. Ei, ma tegin seda kõigi valetajate suhtes, kõigi, aga naispoliitikud pole erand olnud.
Riigikogus 23. oktoobril
Miks teid nii harva tööpostil näeb?
Mis mõttes harva? Aasta alguses olin tööl pea 90% ajast, kui mul see üldse võimalik oli. Ma olen väga tublilt tööl olnud. Kui välja arvata plaanilised ja planeerimata hooldused.
Neid on teil kuidagi palju kogunenud tõesti. Juulist septembrini, siis pea kaks nädalat, nüüd mõned päevad järjest olite töövõimetu. Kuidas selgitate?
Tänapäeval on kõiksugu hübriidseid töötegemise vahendeid, ei pea kontoris ainult tagumikutunde täis istuma. Ma töötan vahel siit, vahel sealt. Tööd ei saa lugeda ainult tulemuses ehk megavatt-tundides, oluline on ka meeleolu, mida kolleegidele pakun.
Eesti vajab pidevalt teie toodetud juhitavat võimsust. Õrritasite meid ainult tunniga, käisite hoolduses, nüüd uuesti tööl. Kas saab üldse öelda „juhitav“, kui see kogu aeg väljas on?
Mis te tulite nüüd minu saavutusi kokku lugema või? Milles te mind üldse süüdistate niimoodi? Ausalt öeldes põlesin aasta esimese poolega pisut läbi. Pärast pikemat puhkust olen taas valmis energiliselt tööle asuma. Ma olen väga usaldusväärne. Ja siis vahel olen hoolduses tõesti. Aga hooldama peab.
Milline on teie meelest Eesti energiatulevik?
Alla käinud kogu see värk. Keegi enam oma võimsusi ei juhi, nagu tänapäeva noortel kombeks – tehakse tööd ainult siis, kui viitsitakse või kui tingimused sobivad. Vanasti käisid asjad ikka kella järgi.
Kas te olete õige elektrijaam sellest rääkima, arvestades, et te olete nii palju viimase paari kuu jooksul hoolduses olnud?
Ah, ära hakka. Kõik ju hooldavad. Autol vahetad ka rehve, kui lumi maha tuleb. Mul läheb ka vahel sassi, kui tööle pannakse, löön mõne kaitse… khmm.. kogemata… läbi. Mind ei tasu üldse süüdistada niimoodi.
Mida arvate oma noorematest kolleegidest?
Tänapäeva noored ei oska tööd teha! Nagu Jaan Tätte laulab: „Tuulevaiksel ööl süda kiirelt lööb“ – mina olengi ainus, kes siis töötab, kui tuulevaikne öö on. Ülejäänud passivad tühja. Ei ole mina nõus sellega, et tööd tehakse nii, kuidas tuul juhatab. Mõned kolleegid on tööl ainult siis, kui päike paistab. Mina tahaks ka ainult siis hoo sisse saada, kui mõnus päikeseline päev on, aga ei saa nii.
Mida arvate meretuuleparkidest?
Ärge sellega üldse tulge. Tulevad ja võtavad meie ausad töökohad ära. Ma tahaksin teada, mismoodi neid üldse lastakse siia ja kes otsustab, kui palju, kuhu.
Staaži on järgmisel aastal juba kümme aastat, kas plaanite ka kuidagi tähistada?
Kavatsen võtta ühe pikema puhkuse veebruarist juulini ja siis paar lühemat augustist septembrini ning aasta lõpul mõned planeerimata hooldused.
Kranaadi vanasõna: Kärped tulevad pika ilu peale.
