Riigikohus andis süüdimõistetud kriminaalile info varjamise asjus õiguse

Vägivaldne kurjategija saavutas kohtuinfo sulgemisel ulatusliku pretsedendi.

Riigi Teatajast kaob ilmselt võimalus lugeda, kuidas lahendavad maa- ja ringkonnakohtud süüdimõistetud kurjategijate vangist vabanemise taotlusi.

Seni on vastavaid kohtulahendeid Riigi Teatajas pärast nende jõustumist avaldatud suvaliselt ja juhuslikult. Siiski on see olnud ajakirjandusele ja avalikkusele eeskätt riigireeturite, mõrtsukate ja seksuaalkurjategijate kohta oluliseks infoallikaks.

Läinud nädalal asus riigikohus seisukohale, et esimese ja teise astme kohtute otsused vangide ennetähtaegsest vabastamisest või vangijätmisest ei kuulu üldse Riigi Teatajas avalikustamisele. Nimelt ei näe kriminaalmenetluse seadustik seda ette.

„Olukorras, kus määrused siiski avalikustati, tulnuks need süüdimõistetu taotlusel arvutivõrgust eemaldada,“ leidis riigikohus.

Pretsedenti loova võidu kohtuinfo piiramiseks saavutas korduvalt vägivallakuritegudes süüdi mõistetud Aivo (46). Mehele ei meeldinud, et Riigi Teatajast sai lugeda, et kohtud polnud teda vangist ennetähtaegselt vabastanud.

Riigikohus ei arva, et vangide vabanemistaotluste kohta tehtud lahendeid ei tohiks sugugi avaldada. Nende avalikustamine peaks aga olema seaduses selgelt kirjas.

Riigikohtunikud Hannes Kiris, Paavo Randma ja Heili Sepp lisavad: „Vajaduse korral võib seadusandja avalikustatavate kohtulahendite ringi laiendada ka muude määrustega, mille vastu võib avalikkusel olla põhjendatud huvi.“