Küllap paljudel on kogemus, kuidas ootamatu elusündmus, nagu lahkuminek või koondamine, samuti valmistumine eesseisvaks sündmuseks ja isegi üsna süütu elu olukord võib meid panna nii unes kui ilmsi mõtteid mäletsema (rumination inglise keeles). Päeval on nendega lihtsam hakkama saada, öösel keerulisem. Kuidas nullida mõtteid, mis triivivad su juurde, kuigi enda meelest oled need ammu läbi seedinud ja nendega rahu teinud?