KRANAAT | Tallinn pakub uuest aastast linnamaasturi ostmise toetust
Ilkujad ütlevad, et see kõik on sügisestel valimistel häälte püüdmiseks. Pooldajad ütlevad, et lõpuks ometi hoolib keegi Tallinna autojuhtidest.
Narvas on aastaga palju muutunud. Näiteks suleti sild liikluseks. See mõjutas linna nii rahaliselt kui ka emotsionaalselt.
Delfile 28. detsembril
Kristjan Järvani vedamisel asub Tallinn sellest aastast pakkuma linnamaasturi soetamise toetust. Ta usub ideesse jäägitult. „Linnamaastur on tallinlasele nagu ilus korda tehtud uks Kalamaja hoonel. Tänaseks päevaks harjumuspärane ja südant soojendav nähtus,“ selgitab bussiliikluse eest vastutav abilinnapea linnavalitsuse pressikonverentsil.
Abilinnapea Pärtel-Peeter Pere on avalikult toetuse vastu astunud, kuid nendib, et tegu on koalitsioonivalitsusega. „Kui diislisõpradest isamaalased tahavad tossata, siis minu käed jäävad rattalenksu taga lühikeseks,“ selgitab abilinnapea Kranaadile kiirelt enne, kui hüppab ratta selga, et jõuda pooleteise tunni pärast algavale järgmisele kohtumisele Haaberstis.
Linnapea Jevgeni Ossinovski sõnul on tegu „hundid söönud, lambad terved“ olukorraga. „Arusaadavalt on autoradade arvelt rattaradade loomisega läinud autojuhtide elu ebamugavamaks. Kui keegi tahab tõesti seda ebamugavust vähendada, soetades endale linna abiga kõrge registreerimistasuga linnamaasturi, siis valimiseelsel aastal oleme kompromissiks loomulikult avatud.“ Ossinovski lubab igasse toetusega ostetud autosse ka punast roosilõhnalist lõhnakuuske.
Maasturiostutoetust saab iga tallinlane taotleda oma linnaosavalitsuse sotsiaalosakonnast. „Ega meil siin eriti kiiret praegu pole. Tõstsime hunniku inimesi eelmise aasta lõpul tänavale, enam polegi nagu midagi menetleda,“ selgitas ainsana Lasnamäe linnaosavalitsuse sotsiaalosakonnas töötav osakonna vanemjuht Mari Meri.
Esimesed taotlejad on juba ukse taga. Näiteks Jaanus. Tal viskas kops üle maksa, võttis julguse kokku, marssis Kristiine linnaosavalitsuse uksest sisse ja nõudis sotsiaaltoetust.
Jaanus on aastaid hommikuti Kristiine ristmikul minuteid fooride taga oodates raisanud. Ta isegi teab, et kui õigel hetkel jooksma hakata, saab ühe suuna korraga läbida. „Põlved on vanaks jäänud, pole minust enam seda sprinterit, kes olin kunagi,“ nendib ta kurvalt.
„Viimane piisk karikas oli, kui ootasin ülekäiguraja ääres ja viis linnamaasturit pritsis mu poriseks. Üks neist irvitas ja karjus aknast „Vaene!“. Mina ei taha nii elada,“ selgitab Jaanus.
Jaanus tänab linna. „Mul on hea meel, et linn võimaldab mulle ühekordset 200-eurost linnamaasturi ostmise toetust. Nii saan ennast hõlpsasti pikaajalise liisinguga siduda ja olla täisväärtuslik keskklassi kuuluv inimene.“
Kranaadi vanasõna: Ega maksud taeva jää.
