Sõja ajal Rootsi põgenenud ja seal surnud eesti kirjanduse suurkuju jõudis pärast 65 aastat lõpuks kodumaa mulda
(23)Peeter Kormašov kirjutab oma sugulase, kirjanik August Gailiti ja tema abikaasa Elvy urnide Eestisse jõudmisest.
„Kui mu ema veel elas, küsisin mõnikord, kas võiksime nad Eestisse ümber matta. Aga ema soovis saada maetud oma isa kõrvale ning ütles, et hiljem võime teha, mida tahame.“ Aili, kes oli isa Augustiga väga lähedane, suri 2022. aastal. Veidi enne seda otsustas ta siiski, et soovib viimaseks puhkepaigaks oma abikaasa perekonna hauaplatsi, mis asub Stockholmi lähedal Lovös. Pärast ema surma jõudsid August ja Elvy Gailiti hauaplatsi hooldusõigused Eva ja tema õe kätte.
Kui Eesti Päevaleht möödunud suvel kirjutas, et kirjaniku ja tema abikaasa hauad on hooldamata, sest keegi oli tõstnud platsi korrasolekut tagava sildi teise kohta, siis ümbermatmise protsess oli alanud juba enne. Eelmise aasta kevadel võttis Eva Lindström ühendust Tallinna Metsakalmistuga ning pühendas plaani minu ema, samuti Gailiti sugulase Ingrid Kormašovi, kellest sai ettevõtmise projektijuht. „Sügisel külastas Örebro surnuaeda August Gailiti sünnikodu selts Valgamaalt Kuiksillalt ning mind kutsuti kaasa. See oli tore reis ja kinnitas veel kord, et säilmete ümbermatmine on õige,“ ütleb Lindström.