Minister Langi lõikuspidu - kes vastutab mõrvari usaldamise eest?
Ööl vastu 4.märtsi pussitati Tartus surnuks 7-aastase tütre isa Erich, kes püüdis kaht noormeest relvastatud kallaletungijate eest päästa. Tapmises kahtlustatuna võeti vahi alla Vladimir ja Priit. 28-aastane Priit Pesur on varem kolm korda karistatud. Viimati, 2001.aastal mõrva ja röövimise eest. Pesur pidanuks vangis olema 2009.aasta detsembrini, kuid kohus vabastas ta ennetähtaegselt mullu juulis. Prokurör vaidles vabastamisele vastu, ent kriminaalhooldaja ja kohtunik olid mehe tuleviku osas positiivselt meelestatud.
3.märtsil leidsid möödakäijad Harku järve jäält prügikotti topitud inimkeha tükid. Kümme päeva hiljem said politseinikud kätte kaks meest, keda kahtlustatakse tüli käigus 49-aastase mehe tapmises ja tükeldamises. Neist üks, 44-aastane Aleksei Rjabkov viibis vabaduses ennetähtaegselt. Kohtu armust. 1995.aastal mõrvas ta kolm inimest ja mõisteti 15 aastaks vangi. Ta oleks pidanud vabanema aprillis 2010, kuid ühena sadadest ennetähtaegselt vabastatud kurjategijatest sai Rjabkov türmist välja juba kevadel 2007. Prokurör vaidles Rjabkovi vabastamisele vastu, kuid kriminaalhooldaja ja kohtunik olid optimistlikud. „On vähetõenäoline, et Rjabkov vabaduses uue kuriteo toime paneb," ütles kriminaalhooldaja kohtuistungil.
Hästi käituvaid, paranemise märke ilmutavaid vange on ikka ja igal pool ennetähtaegselt vabadusse lastud. Selline tingimisi vabastamine on parim võimalik vahend motiveerimaks vange paremini käituma. Ent - see saab olla äärmiselt erandlik tunnustus, mitte massiline kampaania.
Paraku käivitus just viimane nähtus 2005.aastal, kui Rein Lang tõusis justiitsministriks.
Sama aasta juunis teatas minister kavast vähendada vangide arvu viie aastaga tuhande võrra. Ja seejärel veel tuhande võrra. "Vaadates Põhjamaade statistikat, peaks meil olema kaks ja pool tuhat vangi," ütles Lang toona.
Märtsis 2006 rääkis Lang prokuröride üldkogul, et aastaks 2010 tuleks vangide arv vähendada 3900ni. Tegelikkuses on see arv juba tänaseks alla 3700!
„Vangistuste osakaalu vähendamine on ennekõike vajalik selleks, et suurendada ühiskonna turvalisust," ütles minister kolm aastat tagasi prokuröridele. Ning põrutas: „Edukas karistuspoliitika ei saa sörkida avaliku arvamuse sabas, vaid peab tegema kaalutletud valikuid, millele hiljem avalik arvamus järgi tuleb."
Ei möödunud nädalatki, kui varem karistatud ja ennetähtaegselt vabastatud Renno Rumm tappis Tallinnas püstolilaskudega 33-aastase Kristina, kahe lapse ema. Mõrvar kohtu ette ei astunud, sest laskis ka ennast maha.
2007.aasta alguses jõustunud seadusemuudatused lõpetasid olukorra, kus ennetähtaegset vabastamist väärt kandidaadi valis välja vangla juht. Eemaldati filter, mis vangi isikuomadusi, võimalikku retsidiivsust kõige paremini hinnata oskas. Käivitus konveier - kui vangil täitus trellide taga teatud periood, laekus kohtule automaatselt (!) tema vabastamise taotlus. Kohus sai lähtuda kriminaalhooldaja ja prokuröri seisukohtadest ja vangla poolt esitatud objektiivsetest andmetest a la distsiplinaarkaristused.
Veebruaris 2007 teatas Lang valitsuse pressikonverentsil: "Mingisugust vangide hulgakaupa vabastamist ei tule." Ta nimetas ajakirjanike hirmu, nagu kasvaks lähiajal vabastatavate vangide arv liiga palju, täielikuks jamaks.
Kuu aega hiljem, märtsis 2007 tappis varem 7 korda karistatud ja ennetähtaegselt vabastatud Tarmo Lepik oma üüripinna omaniku Õie Bobretsova. Ta tükeldas ohvri, viis naise jalad Lilleküla staadioni lähistele tühermaale, surnukeha ülaosa keeras vaiba sisse ning viskas maja juures prügikonteinerisse.
Näiteid on veel. Detsembris 2007 pussitas Anastassia Rjabova vähemalt 10 noahoobiga surnuks oma tuttava. Pool aastat varem vabanes Rjabova ennetähtaegselt vanglast, kus ta istus tapmise eest ja pidanuks istuma 2009.aasta jaanuarini.
Tänavu veebruaris mõistis Viru maakohus 11 aastaks vangi aidsihaige sarivägistaja Igor Suki. Temagi oli varem vangis istunud (vägistamise eest) ja vabanes ennetähtaegselt juulis 2007, kuigi vabanemise esialgne tähtaeg oli 2008.aasta märts. Ennäe - jaanuaris 2008 pani ta mõnepäevaste vahedega toime kaks vägistamist ja ründas kolmandatki naist, kes õnneks pääses. Kohtuotsus ei ole jõustunud.
Selge see, et kuriteos on süüdi ennekõike kurjategija. Aga kas üksi? Kas keegi üleüldse vastutab surmatoovaks veaks osutunud vabastamisotsuse eest? Selle eest, et mõnel kenal inimesel ei lähe elu lõpuni meelest teda rünnanud kurjategija ebainimlik irvitus? Või et päris mitu last peavad edasi elama ilma ema või isata?
Justiitsministril on tuhandete valijate mandaat ja miljoni kodaniku õigustatud ootuste koorem. Ta on volitatud inimesi kaitsma, karistuspoliitikat kujundama ja kaabakatega tegelemise eest palka saavaid spetsialiste valima, koolitama ja motiveerima.
Eesti on pikka aega olnud Euroopa riikide seas vaat et kõige suurema vangide suhtarvuga riik. Minister Langi jaoks osutus primaarseks, et olukord väljastpoolt ilus paistaks. Seespool toimuva hinnaga.
Täna võib öelda, et süsteem on meid, aga eriti selles loos nimetatud ja nimetamata ohvreid, nende pereliikmeid julmalt alt vedanud. Kas süsteemi juhil on mingisugunegi vastutus?
Vangistuse põhieesmärgid on ja saavad olla eeskätt kurjategija karistamine ja ühiskonna turvalisuse tõstmine läbi ohuallika isoleerimise. Mida ohtlikum kurjategija, seda kauemaks ning seda napimate vabanemisvõimalustega. Meil käib asi vastupidi. Meil peetakse põhieesmärgiks „kurjategija ümberkasvatamist kriminaalkaristuse abil", ent see saab olla puhas boonus kahe põhilise eesmärgi kõrval. Vähemalt eriti raskete juhtumite puhul.
Täna süüdistab minister rahulolematuid valimiseelses propagandas (vabandan südamest loos mainitud ohvrite omaste ees, et sellist väljendit siin üldse pruugin) või (nagu ikka) rumaluses. Lubatagu küsida - miks ei võiks kriminaalhooldusele allutada ka neid, kes vabanevad vangist alles pärast neile kohtu poolt määratud õiglase ja objektiivse karistuse täielikku ärakandmist? Selleks tuleb täiendada paari seadust paari lausega, ei enamat.
Teiseks - kas kriminaalhooldus ei peaks olema kordades intensiivsem kui praegu? Kelle haldusala see on? Kui tingimisi, s.t. erandkorras vabadusse lastud kurjategija rikub ainsatki vabastamise tingimust, siis kohe vangi tagasi! On see täna nii?
Kuni kriminaalhooldus reaalselt ei toimi, kui vangidele ei leita tööd ei enne ega pärast vabanemist, seni on iga ennetähtaegselt vabastatud vangi poolt toime pandud uus kuritegu justiitsministri kuritegu.
Minister Langi hoogtöö ohvrite arv ulatub varsti (aga võib-olla juba täna?) kümneni. Eesti kõige verisema sarimõrvari Aleksander Rubeli saagiks jäi „kõigest" kuus.
Niisiis, kuidas on teil selle unega? Hästi, eks? Juhtunud polegi ju muud, kui "alatu valimiseelne rünnak", kas nii või?
