Käsikiri: Multimeedia ooper „Edgar“

Eesti poliitiline elu on muutumas järjest rohkem teatri sarnaseks. Ekspress.ee stiilitoimetus pani seks puhuks kirja uue ooperi tulevastele lavastajatele.

Tegelased:

Edgar, despoot ja naistemees
Moonika, Edgari nõunik
Katrin, Edgari referent
Siret, Edgari assistent
Jüri, langenud sots
Mikko F, kultuurimees

Episoodilised tegelased:

Andres A, kardinali kaardiväelaste kapteni pojapoeg
Jaak J
Hannes R
Hans H

Piirivalve-, politsei- ning kodakondsus- ja migratsiooniameti ühendasutuse koor ja orkester
Surnud jänes

I
Väikeriigi despoot Edgar on võitnud valimised ja saanud uuesti linnapeaks. Võim pealinnas on tema kätes. Võidu muudab eriti magusaks see, et tema alluvaks saab senine võimas vaenlane, kõikvõimas salaluure peadirektor Jüri. Jüri on alandatud ja võimetu vastu hakkama. Edgar, võidurõõmust joobunud ja ümbritsetud poolalasti konkubiinidest, nõunikest ja referentidest, pilkab teda avalikult oma mullivanni ääres:

Edgari aaria „Tule, Jüri, tee veiniks mu vesi!“

II
Häbistatud Jüri jalutab soni peos mudides ja omaette pobisedes Eesti Ekspressi toimetuse kõrvalmajas paikneva sotside kontori ees edasi-tagasi. Teda piidlevad akendest Jaak J, Hannes R ja Hans H kartes, et Jüri on kaotanud viimsegi aruraasu.

Jüri aaria: „Miks, jumal, miks, mind nuhtled sa?“

III
Despoodi kabinett. Edgar on rahulolematu, et üks tema favoriitidest, rahva hulgast pärit Moonika ei suuda temaga dialektilise materialismi ja poliitilise ökonoomia teemadel vestelda. Edgar käsib Moonikal raamatupoodi minna ja ennast harida. Murest murtud Moonika hulgub hingevalus raamaturiiulite vahel. Antti Kidroni „Uurija käsiraamat“, Michel Foucault´ „Diskursuse kord“, Marxi „Kapital“ ja Aristotelese „Poliitika“ ei suuda teda paeluda. Tema südames teeb tormi armastus Edgari vastu.

Monika aaria „Ma olen nii üksik ja nii kuum“

IV
Edgari rahulolu häirib aga sakslasest kultuurimees Mikko F, kes on nördinud kemplemisest kultuuripealinna programmi ja oma palganumbri ümber.
Ta laseb Edgari lossi ette püstitada poodiumi ja laulab seal, ümbritsetuna sihtasutuse töötajatest hoiatava laulu Edagrile oma favoriidi, rahva hulgast pärit Moonika nimetamise kohta Tallinn 2011 sihtasutuse nõukogu tähtsale kohale.

Mikko F aaria: „Ära tõuka mind ära, ma tunnen Goethet ja Priimäge!“

V
Edgari favoriidid kogunevad tema käsul lihavõtteks Hundisilma mõisamajja ja küpsetavad talle maitsva jäneseprae. Pärast sööki deklameerib Moonika Aristotelest, Katrin saadab teda lautol ja Siret parandab Moonika kohutavaid hääldusvigu kreeka keeles. Mida enam naised Edgarit rahustada püüavad, seda kahtlustavamaks ja paranoilisemaks viimane muutub. Ta kardab, et favoriidid ta kättemaksuks mitmenaisepidamise eest ära mürgitavad.

Favoriitide koor „Everything´s Alright, Edgar!“

VI

Jänesepraest, hapukapsastest, viinast ja Moonika kreekakeelsest soigumisest uimane Edgar tuigub oma kambri poole ja sulgeb raske ukse enda järel. Kuigi tavaliselt võtab ta pidupäeval enda juurde voodisse mõne favoriidi, et kutsu ta seekord ühtegi naist endaga kaasa. Moonika langeb meeleheitest nuuksudes jänesekontidega kaetud kivipõrandale – tema pingutused on olnud asjatud.
Kaks haritud blondi, Siret ja Katrin eemalduvad temast ning kurdavad teineteisele oma saatust.

Sireti ja Katrini duett: „Ta juhtis juba rahvarinnet, kui siputasin paljana hällis“

VII
Korraga hakkab Hundisilma mõisa paraaduksele uksele kõva prõmmimine. Uks paiskub lahti ja sisse tormavad Jüri, kardinali kaardiväelased kapteni pojapoja Andres A juhtimisel ning kultuurimees Mikko F, kes vehib Goethe luulekoguga. Enesekindlalt nõuavad nad kohtumist despoodiga, sest siseministeeriumi ühendasutus on Hundisilma sisse piiranud. Jüri ja Mikko F hakkavad omavahel vaidlema, mida Edgariga teha, kuid nad ei mõista teineteist, sest Jüri räägib vene, Mikko aga saksa keeles.

Piirivalve-, politsei- ning kodakondsus- ja migratsiooniameti ühendasutusele koor ja orkester: „Hõi, Edgar, sinu tund on tulnud!“

Grande Finale
Siret, Moonika ja Katrin kaitsevad vapralt Edgari kambri ust, kuid nad naisterahvad tõugatakse säärikutes meeste poolt jõhkralt kõrvale. Kui uks maha murtakse, avaneb jahmatav vaatepilt – Edgari raske säng on kõrvale lükatud ning selle alt viib kitsas kivine trepp ma alla.
Nagaaniga vehkiv Jüri tormab trepile ning laskub esimesena rõskesse sügavikku. Mööda sünget labürinti jõuab seltskond maa-aluse jõeni. Pimeduses on veel näha mustaval jõeveel eemalduvat üksikut paati. Moskva poole suunduvas paadis seisab despoot, kelle jalgade ees istub tundmatu venelannast kaunitar, kelle kuldseid juukseid valgustab hubisev tõrvikute valgus. Peagi neelab jõelt tõusev udu lahkujad…
Despoot, vana rebane on taas kõiki ninapidi vedanud ja nii vaenlaste kui naiste käest terve nahaga pääsenud.

Uue favoriidi aaria: „Ma võitsin Edgari, me sõidame Moskvasse!“