Kranaat: Eesti teatripubliku Pavlovi refleksid

■Elus loom laval – nunnumeeter laksab punasesse.

■

Lavale lohistatakse auto, traktor, mootorratas

– kui äge!

■

Lavastusel on kolm vaatust

– väga hea, saab sama raha eest rohkem! (variant A)

■

Lavastusel on kolm vaatust

– raisk, jälle peab terve õhtu otsa istuma siin! (variant B)

■

Kentsakas kostüüm, mis meenutab kondoomi

– äratundmisnaer

■

Ott Sepp tuleb lavale

– naer

■

Ita Ever, Tõnu Kark, Jan Uuspõld või Guido Kangur tuleb lavale

– publikut läbib kergendusohe

■

Kolm dressides jopakollat teevad puuriida taga sitanalju

– äratundmisnaer

■

Etenduses kasutatakse vähe­levinud vägisõnu

– vabastav naer

■

Paha peategelane punase lipuga sõjaväeautos

– rahvustunded löövad lõkendama

■

Noor ja kaunis näitlejanna laulab kurba setu regilaulu

– härdume kõik

■

Sigarisuits külmas külgvalguses

– oo, atmosfäär!

■

Lõpuks tantsivad kõik ringis tuljakut

– rahvustunded lausa lõõmavad

■

Saunalavalt tõuseb leiliauru

– vau, geniaalne kunstnikutöö!

■

Setukeelne rokk

– oh, äge!

■

Keegi kõneleb vene keeles

– ... vaenlane on leitud!

■

Kirjanik sööb kärbseseeni

– kunstnikud, need on ju teada imelikud

■

Kummitused uurivad külmkappi

– lahe absurd!

■

Jeesus teeb puusanõksu

– päris hull!

■

Primadonna seisatab kaunilt kesklaval ja vaatab kaugusse

– oo, eesti luule!

■

Eestlane muretseb

– äratundmisnaer

■

Eestlane küsib, ega ta kogemata eelmisel õhtul purjus peaga midagi...

– empaatiline kihistamine

■

Eestlane vabandab ja koperdab

– äratundmisnaer

■

Eesti keeles on 14 käänet

– äratundmisnaer

■

Laval mainitakse Pavlovi koeri

– äratundmisnaer... wtf?