Soojaärimees Kristjan Rahu: maailm on persekursil, pean midagi ette võtma

Poolt Eestit kütttev ärimees Kristjan Rahu räägib, miks maksab Tallinnas toasoe rohkem kui Helsingis ning kuidas ta äsja ostetud Väo elektrijaamaga kliima soojenemise vastu võitleb.

Minu vastas istub vaikse loomu, ent lõbusalt iroonilise jutuga saarlane Kristjan Rahu (39). Koos Prantsuse energiahiiu Dalkiaga on Rahu rohkem kui kümme aastat poolt Eestit kütnud. Jõulude eel tegi mees Dalkiaga elu diili, soetades neilt 90 miljoni euroga Väo soojuselektrijaama. Kas tänavu saavad Tallinna küttetarbijad pigem häid või halbu uudiseid? Tarbijat huvitab hind. Kütte hind Tallinnas oleneb ainult gaasi ja puiduhakke hindadest. Puiduhakke puhul on see paigas ja stabiilne, mistõttu Väo elektrijaama hind ei muutu. Gaas sõltub maailmaturu naftahinnast. Viimasel ajal on see kallinenud. Talv oli meil seni pehmevõitu… Tallinlaste soojaarved on kolmandiku võrra väiksemad kui aasta tagasi — see peaks kindlasti hea uudis olema. Kuidas on lood võlglastega? Tallinna Küttel (mida Rahu senini juhtis — T.T.) pole võlglasi kunagi olnud. Võlgnevuste protsent oli kogu aeg alla ühe. Ühistud ja elanikud maksavad kenasti, probleeme tekib aegajalt väikeäride pankrottidest. Nii et erilist majandussurutist pole sa tajunud? Muidugi olen, ma ju ka inimene. Tean, et kütte hind on väga kõrge, sest ise ka maksan selle eest. Tahaksin teha kõik endast oleneva, et hinnatõusu trend muutuks. Kas kütte hind on Tallinnas liiga kõrge? Tallinnas maksab soojuse megavatt-tund 58 eurot, Vilniuses aga näiteks 80 eurot. Seevastu Helsingis on soojus tsipa odavam kui meil. Miks on Helsingis küte soodsam kui Tallinnas? (Suure ohkega) Sellest võiksin rääkida terve tunni! Põhjuseks on poliitika. Helsingis on Helsingin Energia saanud aastaid rahulikult ilma jõulise vahelesegamiseta oma võrku toimetada. Ma nimetaksin seda töörahuks. Eestis kütame (Dalkia ettevõted kütavad — T.T.) kaheksat linna, neist Tallinnas on hind kõrgeim. Keilas, Tartus või Haapsalus — kõikjal makstakse kütte eest vähem, sest seal pole poliitilisi aspekte. Loe edasi Ekspressi tasulisest versioonist, mida arvab Rahu korruptsioonihõngust Väo elektrijaama rajamisel ning taastuvenergia tasudest, mille kaudu poliitikud ja ärimehed paljude arvates teineteist “käsi peseb kätt” printsiibil toetavad. Sellest, miks peavad Eestis ettevõtjad kogu aeg tõestama, et nad pole kurjategijad ning sellest, kuidas Rahu õllelauas tekkinud uitmõttest Hella Hundi pubi asutas.