Tegelikkuse keskus : Väike euroke DASA, DASA langeb kukrusse DASA, DASA
Artikkel on ilmunud 7.veebruaril 2012 ajalehes KesKus.
Ja oh seda imede aega! Vaikselt ja märkamatult ilmus sussi sisse DASA – 900 000-eurone rahanutsakas, millel ilus demokraatia arendamise kommipaber ümber sätitud. No küll tegi see tagasihoidlik kingike erakondade meele rõõmsaks – saab aga arendada ja edendada kohe terve aasta otsa. Erakondade rõõmus üksmeel oli selles küsimuses harvaesinev. Aga head maitset suhu ei jäänud. Vähemalt muule ühiskonnale mitte.
Vabaühendused imestasid: mis paganama demokraatiat saavad arendada mittetulundusühingutest erakonnad, mille liikmete peamine tegevus näib viimasel ajal olevat elamislubadega hangeldamine ja teineteise meilivahetuse varastamine ning mille mõjuvõimu hinnaks on oluliselt väiksem summa – nimelt 600 eurot?
Erakondade puhul on tegemist pigem ohuga Eesti demokraatiale – erakonnaliikmete tegevuse tulemuseks on olukord, kus ühiskond neis lõplikult pettub. Meie valimissüsteem on aga üles ehitatud selliselt, et valimistel peab paratamatult andma oma hääle eelkõige parteide esindajatele. Aga et parteid teevad ennast pidevalt täis, siis ühest kaunist päevast alates on tulemuseks üha väiksem valimas käinute arv. Ja selle tulemusena üha väiksem ja nõrgem demokraatia.
Vabaühendused saatsid riigikogu põhiseaduskomisjonile arvamusi, mida siis DASA-st arvatakse. Kokku kogunes arvamusi 53, mis on läbi aegade suurim ühiskonna huvi mingi seaduse suhtes. Üldjuhul neid arvamusi ei ole, üldjuhul käib seaduse tegemine tasa, tasa. Et keegi ei kuuleks ega köhiks. Aga nüüd selline arvamuste hulk – koguni 53 tükki! Poliitikud olid hämmingus.
Kõige suuremas hämmingus oli aga arvamuste suurest arvust põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste.
Lubage tsiteerida Maruste sõnu: „See on uus tendents, mida pole varem näinud” hindas ta. «Iseenesest kena, et ollakse aktiivsed, kuid meie töö teeb raskemaks, sest peame lahti võtma ja läbi lugema ja vaatama, kas on midagi lisatud. Veel hullem oleks, kui peaks vastama.”
Siinkohal tuleb loomulikult mainida, et Rait Marustele ei meeldinud eelkõige see, et DASA kohta käivad arvamused on väga sarnased. (Millegipärast nende seas ei olnudki arvamusi, mis kiidaksid seadust takka! Selge tegemata töö parteide noortekolooniate poolt.)
Kui riigikogu põhiseaduskomisjoni esimehe peamine probleem „demokraatia arendamise” seaduse puhul on see, et ühiskond avaldab arvamust ning ta vaeseke peab neid arvamusi ümbrikust välja võtma ja lugema, siis on midagi ikka totaalselt mäda. Kui poliitiku hirmuunenägu on see, et ta peab hakkama veel saabunud arvamustele vastama ka, siis on palav soovitus üles ärgata.
Valija suigatab
TASA, TASA,
erakond arendab
TASA, TASA
