Harri Taliga: kahju tekitamine pole ametiühingute soov, kahju hulka pole me kalkuleerinud
Ametiühingute Keskliidu juht Harri Taliga ütles Delfi Majandusele, et kuna kahju tekitamine pole ametiühingute soov, ei ole me seda püüdnud eelnevalt ka kalkuleerida. “Inimesed tunnetavad streike eelkõige ebamugavusena, mis tuleneb tööseisakute võimalikust mõjust nende igapäevastele tegemistele,” sõnas Taliga.
Järgneb Harri Taliga kommentaar eile alanud üldstreikide hinnangulistest kuludest:
Eile alanud ametiühingute streigilaine puhul ei ole eesmärk tekitada majanduslikku kahju, vaid eelkõige mõjutada valitsust muutma oma suhtumist ja käitumist. Kui valitsus on sõlminud kolmepoolse kokkuleppe, siis ei saa ta seda ühepoolselt tühistada või muuta. Nii käitudes saab ühiskond väga selge ja üheselt arusaadava signaali — kui kolmepoolne kokkulepe on aumeeste kokkulepe, siis seda murdnud valitsus pole usaldusväärne ja võib petta ka teiste enda antud lubaduste täitmisel.
Kuna kahju tekitamine pole ametiühingute soov, ei ole me seda püüdnud eelnevalt ka kalkuleerida. Inimesed tunnetavad streike eelkõige ebamugavusena, mis tuleneb tööseisakute võimalikust mõjust nende igapäevastele tegemistele. Kuidas aga hinnata moraalse kahju suurust, mida streigilaine tulemusel kannavad riigiorganid, seal hulgas valitsus?
Rääkides streikide kogumõjust Eesti majandusele, tuleb kindlasti arvestada järgmisi aspekte. Esmalt kaotatud tööpäevade arv, milles lõppkokkuvõttes väljendub tegemata töö ja loomata jäänud väärtused (ühiskondlik rikkus). Teiseks sektorid, kus töö tegemata jääb — konkreetse valdkondade panus SKTsse võib olla keskmisest suurem või väiksem. Kolmandaks streigi tõttu saamata jäänud palk, mis otseselt vähendab sisetarbimist ja ostujõulist nõudmist ning halvendab olukorda veelgi.
Suhteliselt lihtne (aga samas ka ebatäpne) meetod hinnata streigi kogukulu riigile ongi streikide tõttu kaotatud tööpäevade arvu korrutamine keskmise töötaja panusega SKTsse, aga see ongi vaid statistiline keskmine, mis on eelkõige kohaldatav nö tagantjärele.
Nii Eesti siseriiklik õigus kui ka rahvusvaheline tööõigus (konventsioonid ja nende kohaldamise pikaajaline praktika) lähtuvad ainuvõimalikust põhimõttest, et streik on seaduslik meetod huvide konflikti lahendamiseks, ning streigi korraldajad ja streikijad saavad vastutada ainult selliste võimalike kahjude eest, mis on põhjustatud seaduserikkumisest (huligaansus, tahtlik vara kahjustamine vmt).
Ettevõtted, kes kannavad sel nädalal streikide tagajärjel majanduslikku kahju, peaksid oma nõuded saatma pigem valitsusele, sest Ametiühingute Keskliit neid kindlasti ei hüvita.
