Askur Alas: Eesti Interneti SA vajab Heraklest
Kirjutasin möödunud nädalal loo jamadest Eesti Interneti Sihtasutuses. Vahepealse nädalaga selgus, et seis on kahtlasem, kui tookord paistis.
Mullu maksti sihtasutuse krediitkaartidega selverites vähemalt 22 korral 900 euro ringis. Sadu eurosid on kulutatud tööriistapoodides ja tehnikakauplustes, 3000 eurot kohvikutes-restoranides. Paljudes kohtades, näiteks Kangas ja Nööbis, on makstud väikseid arveid, milles on raske ära tunda .ee internetiaadresse haldava asutuse kulusid.
Võib-olla on sihtasutuse juhil Marek-Andres Kautsil õigus, kui ta põhjendab kulusid üldsõnaliselt: asutuse suvepäevade toitlustus, suupisted kontoris, kohtumised partneritega. Võib-olla on Kautsi vastu kriitilised allikad tema vastu ülekohtused, kui võrdlevad teda Anna-Maria Galojaniga, kelle kohtuotsuses nimetatakse oste Selveri Köögist ja OnOffi tehnikapoest mittesihtotstarbelisteks ja põhjendamatuteks kulutusteks.
Kuid sihtasutuse nõukogu peaks siiski huvituma, millistel üritustel asutuse rahaga makstakse ja millised on nende ürituste tulemused. Näiteks lustakas saunapidu MTÜga, mille üheks asutajaks oli sihtasutuse töötaja ja mille liikmete hulka kuulusid Kautsi tuttavad.
Kauts loobus hiljaaegu krediitkaardi kasutamisest ja andis selle õiguse oma paremale käele Norman Aegile. Lisaks kasutas kaarti assistent. Juhatuse teisel liikmel Jaak Lippmaal polnud kaarti.
Nõukogu võiks uurida ka mitmesuguseid portaale, mille eest sihtasutus maksis umbes 60 000 eurot, aga mis reaalselt kasutusvalmis pole.
Lisaks ei ole Kauts Ekspressiga suheldes pehmelt öeldes rääkinud tõtt. Kauts ütles, et pole seotud sellega, et politsei hakkas 2010. aasta detsembris uurima, kas mõnede temaga vastuollu sattunud nõukogu liikmete tegevuses on korruptsiooni tundemärke. Aga vanemkomissar Marko Ratti allkirjaga teatis ütleb, et Põhja Prefektuuri kriminaalbüroo alustas väärteomenetlust just nimelt Kautsi ütluste alusel. Uurimine lõpetati otstarbekuse kaalutlusel mõne nädala pärast.
Meenutuseks: see oli üks episood juhatuse-nõukogu konfliktis, mille järel sihtasutuse kaasasutaja Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit oma esindajad nõukogust tagasi kutsus, kirjutades majandusminister Juhan Partsile pika kirja puudujääkidest Kautsi juhitud asutuses. Seda ei pandud tähele. Kuid Parts võiks nüüd, kui ta määrab ametisse kõik nõukogu liikmed, sellele tähelepanu pöörata. See sõlm vajab lahti harutamist.
Kõige halvem variant oleks see, kui kolmapäeva õhtul (pärast lehe trükkiminekut) toimuval istungil kutsuks sihtasutuse nõukogu tagasi vaid Jaak Lippmaa. Sellega veeretatakse süü kõigis pattudes Lippmaa kaela. Kuid tegelik direktor on siiski Kauts.
