Marika Villa: Armastusest on saanud poliitiline ja diplomaatiline komistuskivi
Kujur Wolfgang Kraker von Schwarzenfeldi “Global stone’i” kunstiprojekt Berliinis Brandenburgi väravate taga kujutab endast eri kontinentidelt pärit kivipaare.
Viis kivi on paigutatud Tiergartenisse, viis jäetud aga nende päritolumaadesse ning suvisel pööripäeval peaks valgusreflektsioonid mürakate lihvitud pindadel looma kivide vahel nähtamatu sideme, sümboliseerides kogu maailma inimeste seotust ning teadvustades globaalseid probleeme.
Austraaliast, Aafrikast, Euroopast (Uuralitest) ja Ameerikast pärit monoliitidele on kunstnik nimedki pannud: Euroopa kivile Ärkamine, Aafrikale Lootus, Aasiale Andestus, Ameerika kivi on Armastus ja Austraalia oma Rahu.
Võiks ju arvata, et kivist Armastus peab lõpmata kaua vastu, aga just Armastusest (mis pärit Venezuelast, all pildil) ongi saanud poliitiline ja diplomaatiline komistuskivi, mis nüüd, 15 aastat hiljem, on kasvanud lausa globaalsete mõõtmeteni. Tänavusel pööripäeval ehk 21. juunil, kui päiksekiirtel tuli looduse näitemängus taas vastutusrikast osa kanda, demonstreerisid venezuelalased nii Berliini 35-tonnise rahnu ümber kui ka Caracases Saksa saatkonna juures ja nõudsid oma kivi tagasi. Sest Piedra Kueka olevat pemón’i põlisele rahvakillule püha, see olla rahva “kiviks saanud vanaema”. Teise legendi järgi olevat tegu õnnetu armastajatepaariga.
Mõlemad legendid on etnoloogidest uurijate teada aga välja mõeldud.
Nagu on vale seegi, et kivi viidud minema loata, salaja. Indiod olid tookord valmis seda kinkima, kui kivi on ise nõus ja Berliini minna tahab. Schwarzenfeld küsis ja Kueka ei olnud vastu, nagu polnud ka hõimujuhid, kes andsid kunstnikule üle kinkelepingu. Keskkonnaametilt saadi ka väljaveoluba, mistõttu saab praeguste süüdistuste alusetust dokumentaalselt tõestada.
Läinud aastal hakkas küsimusega tegelema Venezuela valitsus, kes tänavu aprillis algatas õigusvaidluse varastatud kultuuriobjekti suhtes. Radikaalselt meelestatud marginaalset rahvagruppi toetab rahvusliku kultuuripärandi instituudi president Raul Grioni, kelle nõudmine sisaldab väljendeid “röövimine”, “kultuurimperialism”, “valge eurooplase üleolev suhtumine” jms. Kuid vastuseks küsimusele, kuidas oleks võimalik tagasi transportida kivi, mis on nii püha, et seda puutudagi ei tohi – selleks ta sõnu ei leia.
Pemón-indiaanlastele tähendavat kivitus positiivse mõju kaotust viljakusele, taimede kasvule ja kliimale. Mis ühele Aljoša, see teisele Piedra Kueka, ehk teisisõnu: igasugust objekti on võimalik rakendada poliitikavankri ette. Parajasti on Venezuelas tulemas presidendivalimised ja Chávezele on vaja ka kõige isoleerituma eluviisiga hõimude hääli. Selleks kasutatakse just praegu poliitiliselt motiveeritud väljamõeldisi ja kivi ümber loodud müüte, arvab etnoloog ja pemón’i rahvakillu ekspert prof Illius.
