Reisiarvustus: Kaks õhusilda Euroopasse
Lendasin hiljuti mõnepäevase vahega kahel korral Tallinnast Süda-Euroopasse.
Neist üks kord oli vedajaks hiiglaslik Saksa lennufirma Lufthansa (LH), teine kord aga Tšehhi lennukompanii CSA (OK). Lufthansa kaubamärgiks on teadagi turvalisus ja usaldusväärsus, kuid toreda nüansina mõjus ka helehalli interjööriga Airbus 320s (ilmselt suurim lennuk, mis Tallinnas ülepea liinilende teenindab) kõlanud eestikeelne salvestatud tervitus. Ka kapten, kes võttis sõna veidi hiljem, et tuvustada maalilist Poola rannamaastikku, oli oivalise diktsiooniga, erinedes seeläbi oma paljudest Ida-Euroopa kolleegidest.
Ka Lufthansa lennueined olid pealtnäha ebaapetiitsed, kuid tegelikult väga maitsvad – teel Frankfurti pakuti tasuta kuumi hõrgu sinepitäidisega vorstipallikesi, päev hiljem väljunud lennul Saksamaalt Norrasse üllatas väliselt igav croissant aga tema sisemusse peidetud maitseroheliseseguse soolaka määrdejuustuga. Lufthansa suurimaks miinuseks tuleb pidada online check-in’is väljavalitud istekohtade kroonilist mittekehtimist päriselus. Mine tea, kas põhjuseks olid apsud IT-süsteemides või väravapersonali soov tekitada parem istekoht mõnele olulisemale kliendile, ent mõlemal lennul üritati mind suunata istuma ebasoodsamale kohale, mis sugugi pardakaardile trükitud polnud.
CSA Boeing 737-500 väljub Tallinnast Prahasse mõistlikul pärastlõunasel ajal, kuid kohe pärast starti jahmatab lennukisviibijaid penumaatilis-vibreeriv heli, mis pärineb kabiini paremast seinast. Mitu rivi inimesi pöörab häiritult ja mõnevõrra hirmunult päid. Lõpuks lurinasegune plärin vaikib. Personal end sellest segada ei lase ning eriti kiretu ilme säilitab elatanud stjuuard, kes tundub olevat juba kõike näinud ja kuulnud (kuid võib-olla on ta rohke lendamise käigus lihtsalt kõrgemate helide kuulmise võime minetanud).
CSA lennusnäkid on kokkuhoid kuivatanud Lufthansa omadest ilmetumaks - laiali jagatakse mõnikümmend grammi väikseid soolakaid jahuküpsiseid, millele sekundeerivad tasuta pakutavad mahlad ja karastusjoogid. Teoorias saab sellele miniatuursele suutäiele kõrvale osta vägagi mõistlike hindadega krõbinaid lennubaarist, kuid india pähkleid pole tegelikult saadaval. Meeldiva üllatusena toovad stjuardessid siinkohal äriklassist välja paar pakki mandleid ja kinnitavad need olevat täiesti tasuta.
Kõik neli lendu toimuvad hilinemiste ja vahejuhtumiteta, kuid karikas tugeva tehnilise produkti eest läheks Lufthansale, punktid paindliku teeninduse eest aga pigem CSA-le. Tšehhide raske finantsolukorra kiuste tahaks loota, et mõlemad kompaniid lendavad Tallinna ka veel aasta pärast.
