Marika Villa: Siirdamisskandaal Saksas
Ometi just siinses nimekas ülikoolikliinikus Göttingenis avastati korralagedus siseelundite siirdamises. Saksamaa on liitunud Austria, Sloveenia, Horvaatia ja Madalmaadega doonoriorganite vahendusametisse Eurotransplant, kus kõik siirdamist vajavad haiged ühises ootenimekirjas. Mis numbri all, sõltub tervise olukorrast, kui kaua juba oodatakse ja millised eluväljavaated on siirdamise järel. Et organeid on umbes pool vähem kui vajajaid – üksnes Saksas on ootamas
12 000 haiget –, ei jõua patsient tihtipeale järjekorraga operatsioonilauani. Göttingenis, ja nagu veidi hiljem selgus, ka Regensburgis, polnud mõnedel sabas seista vaja: kes maksis, sai uue maksa kohe. Kas pean eraldi ära märkima, et seda vajasid teiste kõrval rikkurid Venemaalt? Ka saudiaraablastel on maksad täiega haiged. Uurimine on näidanud, et paberitega oli kõik jokk.
Mõnedel arstidel oli kombeks oma patsientide tervisenäitajaid manipuleerida, neid haigemana näidates, kui nad tegelikult olid. Sel kombel nimekirja etteotsa saanul oli õigus ka siirdamisoperatsioonile. Teisegi võimaluse avastas uurimine: nimelt, kui doonoriorganit iseloomustada kas eaka või muidu peetuna, ei määra Eurotransplant seda patsiendile, vaid saadab ümbruskonna kliinikutele ringkirja, et tuldaks ja võetaks, ning kes ees, see mees, sest kallis kraam ei tohi raisku minna. Süda seisab värske ainult 6, teised siseelundid kuni 48 tundi. Siinkohal arvatakse, et doonoriorganeid oli meelega kirjeldatud kui vähesobivaid, et neid siis nobedasti põhja-Saksamaa keskusest tagasi tuua ja oma patsientidele siirata.
Kogenud kirurgiaprofessorid on kaotanud kohad, kliinikute juhtkonnad on saanud noomida, skandaal on võtnud üüratud poliitilised mõõtmed. Mille nimel riskeerisid väljapaistvad teaduskeskused oma reputatsiooniga, aidates ootenimekirjas tagumistel pääseda doonoriorganini? Ei pea ju kohe mõtlema altkäemaksule! Suur arv siirdamisi on igale kliinikule auasi mitte ainult maine poolest. Tehtud operatsiooni eest kantakse haigla arvele umbes 150 000 eurot, mis on oluline majandustegur. Seega seisavad siirduskirurgid ka eetiliselt laitmatu juhtkonnaga haigemajas tugeva majandusliku surutise all.
Riigi tervihoiuminister Bahr nõuab tugevamat kontrolli, et arstil ei oleks enam üksi otsustamise õigust, vaid kehtiks mitme silmapaari printsiip. Siirdamise kohased seadused on tarvis üle vaadata ja vajaduse korral muuta. Reegleid rikkunud arstidele nõudis Bahr reedel Berliinis karmi karistust ja lootis, et skandaal ei vähendanud ei elavate otsust hakata organidoonoriks ega surnute omaste valmisolekut loovutada elundeid teiste elu nimel.
