Kadri Karro: Kes vastutab haisu eest?
Õigemini mitte niivõrd lõhn, kuivõrd kujutlus sellest. Soovitakse uskuda, et vaesed ja intellektuaalid on pesemata ning mõned usuvad seda nii väga, et hakkavad haisujuttudega teisi hirmutama. Need eestlased, kel on õnnestunud tavapärasest inimkeha lõhnast vabaneda, maalivad eriti drastilisi pilte ühistranspordiga liikumise võimatusest, see tähendab seal levivast jõledast haisust,” kirjutas Kalev Kesküla 2002. aastal Vikerkaares.
Tallinna ühistranspordis leviv jõle hais pole aga kellegi poolt maalitud drastiline pilt. Hais ei ole väljamõeldis, vaid paljude pealinna ühistransporti kasutavate inimeste igapäevane tegelikkus. Liigun ühistranspordiga vähemasti kaks korda päevas. Nõmmelt linna ja tagasi. Korraga kuusteist peatust.
Ma saan ju aru, et ühistransporti igapäevaselt kogunev kooslus on sama eriilmeline kui parasvöötme fauna ja ma mõistan ka, et osa meist ei pese hambaid, osa armastab hommikukohvi asemel küüslauku, osal “tuleb vahel pealt ära” ja osa lähtub ütlusest “karu ka ei pese ja vaata, kui tugev on”. Aga sitt, kusi, ränk alkoholihais (ja joomine bussis), jäle bukett erinevaid mustusest kõnelevaid aroome, mis ronivad terve bussitäie inimeste ninasõõrmetesse tänu kõigest ühele, vahel paarile kahel istmel laiutavale kaasreisijale? Tõeliselt vastik on pool tundi selle pilve sees linna poole sõita. näiteks minuga juhtus seda möödunud nädalal kolm korda.
Mõtlen hirmuga, mis saab ülerahvastatud bussidest uuel aastal, kui Tallinnas käivitub tasuta ühistranspordi plaan. Kust saab bussireisija värsket õhku? Kes küürib istme? Kes peseb sügisel ja talvel kahe peatusevahega ligaseks muutuva bussipõranda? Kes maksab?
Sõbranna meenutas hiljuti, kuidas oli paar aastat tagasi toetanud bussis oma värskelt viigitud pükstes tagumiku märjale istmele. Märg ollus istmel polnud Vichy Classique. Oli hoopis kusi. Pereliige, kes enne auto soetamist aastaid bussiga Nõmmelt linna sõitis, kinnitab, et hullem on siiski möödas, ja meenutab aegu, mil bussi kogunes karjakaupa Pääsküla prügimäel kotte täitvaid sõitjaid. Noh, hea seegi, või mis?
Tallinnas on ühissõidukis keelatud sõita määrdunud riietes, suitsetada või häirida kaassõitjaid; lõhkuda, risustada ja määrida ühissõidukit ja selle sisustust; sõita ühissõidukis joobeseisundis, kui sellega kaasneb ühissõidukijuhti või kaassõitjaid häiriv käitumine. Bussid kuuluvad Tallinna linnale ja linn peab nende eest hoolt kandma, määruste rikkumisega (istmete määrimine, haisureostus, bussis alkoholi joomine) peab tegelema mupo, mille esindajaid mina olen bussis näinud ainult kolmeminutilisel jänesejahil.
