Avalik pöördumine: Eesti võimulolijad ei tunne enam vajadust avalikkusest välja teha. Võim on müüdav ja võimu nimel valetatakse

Harta 12 ehk Eesti vaimueliidi ja ausat poliitikat näha ihkava rühmituse pöördumine avalikkuse, eelkõige aga poliitilise eliidi poole: "Parlamendierakonnad ei tohi monopoliseerida teed võimu juurde."

Eesti demokraatia laguneb meie silmade all. Toimimast on lakanud demokraatlik legitimatsioon – igapäevane tagasiside võimu ja avalikkuse vahel, mis annab võimule teadmise, et ta esindab õiguspäraselt rahvast, ja avalikkusele kindluse, et võimul on tema esindajad.

Eesti võimulolijad ei tunne enam vajadust avalikkusest välja teha. Valitseb arvamus, et eesmärk pühendab abinõu. Võimukandjad naeruvääristavad demokraatia mängureegleid. Võim on müüdav. Võimu nimel valetatakse.

Võimu suhtlus avalikkusega on muutunud monoloogiks: „Meil on mandaat”, „Meile pole alternatiivi”. See ei ole demokraatia keel. Kui kodaniku ainus võimalus poliitikat mõjutada ongi iga nelja aasta tagant toimuvad valimised, siis on demokraatiast järele jäänud tühi kest.

See ei ole ainult ühe erakonna kriis. Erakondlikust on saanud ühiskondliku vastand. Usalduse kadu erakondade vastu on hakanud ohustama kogu Eesti poliitilist süsteemi. Mitmed avatud ühiskonna olemuslikud jooned, nagu enesekriitika, harjumus aru anda ja tahe vastutada, on Eesti tänases poliitilises kultuuris muutunud haruldaseks.

Võim ja vastutus käivad käsikäes. Võimulolijad peavad vastutama oma tegude eest. Ühiskond peab neilt vastutust nõudma. Vastutust nõuavad demokraatia ja õigusriigi normid.

Aina rohkem Eesti inimesi ei suuda võimus ära tunda ei oma poliitilist tahet ega eetilist palet. Meie poliitiline kultuur on kannatlik ja seda asjaolu on kerge kuritarvitada. Siin varitseb kahekordne oht: niimoodi võivad vale, pettus ja teesklus saada normiks mitte üksnes võimukandjate, vaid ka avalikkuse jaoks. Tänane võimu, valitsemise ja poliitilise kultuuri kriis võib põlistuda.

Vaja on uut ühiskondlikku kokkulepet. Ei vabariigi president, riigikogu ega valitsus pole ilmutanud soovi olukorda muuta. Kui süsteem ei suuda end ise reformida, tuleb kodanikuühiskonnal oma tahte teostamiseks ja surve avaldamiseks kokku kutsuda alternatiivne institutsioon, milles oleks ülekaalus kodanikuühiskonna esindajad.

Esmajärjekorras tahame, et Eesti poliitilises süsteemis leiaksid teostust järgmised põhimõtted, mille keskmes on erakondliku süsteemi avamine ja kodanikuühiskonnale poliitikas reaalse mõju andmine:

avalikkusel peab olema selge ülevaade poliitiliste ühenduste rahaallikatest – nii avaliku raha kasutamisest kui ka nende muude tulude algupärast;

erakondade loomine, rahastamine ja töö peab olema läbipaistev ning erakonnad peavad esindama avalikku, mitte grupihuvi;

valimissüsteem peab selgelt kajastama valija tahet, mh peab saadikul olema oma ringkonna valijate ees pideva aruandluse kohustus;

parlamendierakonnad ei tohi monopoliseerida teed võimu juurde, lihtsustada tuleb parteide loomist ja parteiväliste jõudude pääsu riigikogusse;

kodanikel peavad olema oma poliitilise tahte avaldamiseks laialdasemad võimalused kui korralised valimised, luua tuleb rahvaalgatuse instrument.

Need on põhimõtted, mille kaitseks on viimastel kuudel sõna võtnud palju erinevaid ja väga erineva maailmavaatega inimesi. Aga sellest ei piisa ja sestap leiame, et Eesti demokraatia tervendamiseks on vaja laiema üldsuse pingutusi. Kutsume selle hartaga liituma kõiki Eesti inimesi, kes meiega nõustuvad.

Kes soovib hartale oma allkirja anda, saab seda teha veebilehe www.harta12.ee kaudu.

Andres Ammas
Ignar Fjuk
Tarmo Jüristo
Juhan Kivirähk
Marju Lauristin
Ahto Lobjakas
Silver Meikar
Jevgeni Ossinovski
Pärtel Piirimäe
Rein Raud
Jüri Saar
Marek Tamm
Indrek Tarand
Siim Tuisk
Daniel Vaarik
Tõnu Viik
David Vseviov