Aasta ACTA meeleavaldusest: protestiseemned ja geriljaaktsioonid
11. veebruaril 2012 ärkasid eestlased letargiast ja tulid tänavatele meelt avaldama mitte ainult ACTA, vaid ka läbipaistmatu valitsemisstiili vastu.
“Oleme siin sellepärast, et seista koos 200 000 eurooplasega ACTA vastu,” ütles Eesti Interneti Kogukonna (EIK) juht Elver Loho Tallinnas Vabaduse väljakule kogunenud paarile tuhandele inimesele pakaselisel laupäeval aasta tagasi. “Seisame kõigi nende ebaselgete ja ebamääraste punktide vastu, mis võivad ohustada meie kõigi vabadust.”
Lohol polnud aimugi, et tema järgmised sõnad omandavad rohkem kui poole aasta pärast märgilise tähenduse: “Seisame siin kõigi ülbete ametnike ja poliitikute vastu, kelle ettekujutus suhtlemisest on solvangud rahva suunas. Ja kes tahavad meie eest asju varjata, öeldes: sina ei pea teadma.” Aasta teises pooles, kui ACTA oli juba unustatud, maksis selline suhtumine Reformierakonnale valusalt kätte.
EIKi liige Siim Tuisk vedas samal ajal üritust Tartu Raekoja platsil, kuhu tuli Indrek Tarandit ja teisi kuulama umbes 700 inimest. “Tänu sellele meeleavaldusele on Eestis võimalik taaskehtestada parlamentaarne kord,” kuulutas Tarand toona.
EIKi ja riigikogu liige Juku-Kalle Raid pidas Tallinnas kõne, kuid tema teene on ka see, et üritusel võtsid sõna peaminister Andrus Ansipi erakonnakaaslased Igor Gräzin, Kristiina Ojuland ja Andrei Korobeinik; lisaks aitas ta EIKil pressiteateid teha.
Ekspressi palvel meenutasid Loho, Tuisk ja Raid aastatagust sündmust, telefoni teel osales jurist Karmen Turk, kelle algatatud ACTA-vastane protest kogus petitsioon.ee keskkonnas üle 7000 allkirja.
Kes ja kuidas tuli meeleavalduse ideele?
Siim: Tegelikult ei tulnud algatus üldse meilt, liitusime veidi hiljem, kui nägime, et asi läheb tõsiseks. Algul kartsime, et kui Eestis on miinus 20–30 kraadi, ei tule keegi välja ja meeleavaldusest on pigem kahju kui kasu.
Juku: Arvasin, et väga risky business…
Siim: Kui Vabaduse väljakul on 500 inimest…
Juku: …siis on nagu kaks vanamutti meelt avaldamas.
Elver: Aga võtsime siis ühendust Evar Raidi ja Eero Elvistoga. Neil polnud aimugi, kuidas meeleavaldust teha, pakkusin, et saame kokku ja korraldame ühiselt, tuleme neile appi. Kuigi ega meilgi ei olnud kogemust! Siis tegimegi Veiko Tamme (arvutiguru – A. A.) juures kokkusaamise, kus oli ka Eero. See oli esimene orgtoimkonna koosolek.
Meeleavaldusele eelnes kuuldavasti geriljaakt riigikogus…
Juku: See oli veidi enne meeleavaldust. Läksime Elveriga kahekesi ühel õhtul riigikokku ja panime ACTA-vastased lendlehed iga riigikogulase lauale. Pime oli, kui neid laiali jaotasime, ainult Gräzin oli veel seal ja ütles, et meil on tegelikult rohkem toetajaid, kui arvame.
Elver: Täpselt samal ajal, kui mina kodus neid trükkisin ja sõbranna kokku voltis, vaatasime telekast, kuidas Ansip märatses fooliummütside ja seemnete jutuga riigikogus. Samal õhtul toimus meie aktsioon.
Juku: Hommikul olid kõik väga imestunud, kuidas nende lauale on imbunud lisaks päevakorrale mingisugune flaier. Pidin kiiresti üles tunnistama, et mina tegin, ning koridorides ja kuluaarides selgitustööd tegema, et kedagi sissemurdmises ei kahtlustataks.
Kuidas miitingu korraldamine läks?
Siim: Tartu puhul said kõik asjad viimasel hetkel tehtud. Kuna olin teatrifestivali ajal palju suhelnud Gen-klubiga, sain nende käest tehnika ja asi sai korda.
Elver: Tallinnas oli tehnika Artur Talviku teene. Ja meeleavalduse registreerisin algul välisministeeriumi ette, aga ühel hetkel tahtis nii palju inimesi tulla, et sain kõne politseist, et ei mahu ära ja viime teid üle Vabaduse väljakule.
Juku: Tuleb kiita politseid!
Siim: Tartus tegime ka väikese kopteri pealt võtteid. Äärepealt oleks õnnestunud, et Tartu võtted oleks striimitud Vabaduse väljaku suurele ekraanile. Tehniliselt ei jõudnud valmis.
Miks rahvas kaasa tuli?
Siim: See tuli meilegi ootamatuna.
Elver: Minu arvates oli asi selles, et ACTAs oli nii palju hirmutavalt ebaselget, ja reaalne mõju vabale internetile oleks selgunud tagantjärele.
Karmen: Põhimure oli see, et karistusõigus laieneb eratarbimisse, tänapäeva inimestel ajab see õigusega harja punaseks. Vaatamata teksti segasusele olid probleemid selged. “Foorumi” saates oli ACTA vastu juba 97% vastanuist.
Siim: Kui Ansip pidas fooliummütside ja seemnesöömise kõne, oli Facebookis meeleavaldusele registreerunuid 1000–1500, pärast seda aga ligi 4000 Tallinnas ja 2000 Tartus.
Elver: Üks helilooja, Urmas Sisask, tõi välja, et ta ei taha saada karistada selle eest, et kuulab internetist ja koopiatest iseenda muusikat, ja selline võimalus oli olemas.
Juku: Rahvas tuli sellepärast, et rahulolematuse foon oli tugev. Sellist momenti, et tuleme kõik keskpõrandale kokku, polnud aastaid olnud. Kõik, kes tulid, tajusid, et see on meie isiklike vabaduste piiramine, ja selles suhtes on eestlane kade, lugege Tammsaaret.
Karmen: Eestlane on üsna inertne. See, mis inimesed kohale tõi, ei olnud vaid internetivabadused, vaid mitmete asjade sümbioos, valitsejate tegematajätmised...
Mis pärast meeleavaldust juhtuma hakkas?
Elver: Meeleavalduse järel tulid Vaarik, Viik, Tamkivi ja Kokk välja internetiteesidega. Nad käisid neist Urmas Paetile ja Rait Marustele rääkimas, ja Maruste rääkis pärast, et paneme need ACTA preambulisse ja saamegi ära ratifitseerida. Käisime siis Linnar Viigi juures, seal olid veel Jõks, Meikar ja Luukas Ilves, ja Karmen tegi neile selgeks, et nii ei saa. Kui Europarlament ei pane neid teese preambulisse, siis pole sellest mingit kasu. Kui oleks läinud, nagu Maruste pakkus, oleks see olnud nagu ACTA libesti, millega see läbi oleks surutud.
Karmen: Käisime seejärel ka fraktsioonides selgitamas. Minule oli üllatuseks nende siiras huvi. Eriti IRL ja Keskerakond tahtsid justkui tegelikult asja kohta teada.
Juku: Tajusin päevadega, kuidas poliitikud tahtsid kalduda “õigele”, innovatiivsemale poolele.
Elver: Käisime ka Peeter Mõtsküla ja Jaagup Irvega Urmas Paeti juures, mille järel toimus avalik riigikogu ELi asjade komisjoni istung. Sealt koorus, et ACTA asemel on meil vaja autoriõiguste reformi, mida valmistataksegi praegu ette.
Siim: Enne ACTAt ei olnud Eestis sellist tunnet, et meeleavaldus võib midagi muuta. Minuealistel vähemalt. Ning sel hetkel oli inimestel veel usk, et Reformierakond võib käituda hästi…
Juku: …siis polnud rahvas nende vastu, vaid tahtis öelda, et ärge tehke seda viga.
Siim: Kuni Kristen Michal käis prokuratuuris ära, Harta või jõuludeni, püsis usk, et on Kaja Kallas ja Korobeinik, ja ehk need mõistlikud jõud saavad sisemise võidu, aga ühel hetkel saadi aru, et see on lootusetu… See oli kõige suurem asi, mis muutus. Siis nad veel tajusid, et neisse usutakse, aga ei saanud aru, milles siis kala on, miks rahvas protestib. See oligi see, miks nad PRiga puusse panid.
Kas Harta ja uued rahutused on ACTA-asjaga kuidagi seotud?
Siim: See hetk, kui vaatasin, kuidas 15 000 inimest liitusid Hartaga, oli ACTAst tuttav tunne, kuidas purjed lähevad tuult täis. Aga “Aitab valelikust poliitikast” meeleavaldused olid suhtelised nigelad, sest rääkijad ei olnud kuigi hästi ette valmistunud, aga oleks võinud tekkida juba see kogemus, kuidas teha. Tartus sain aidata. Tallinnas nad rääkisid, et neil on teatrikogemus ja ma uskusin neid. Aga ma ei tahtnud lavale tulla, et mitte EIKi liialt poliitikaga seostada.
Elver: ACTA meeleavaldus on ainuke meeleavaldus, kus ma käinud olen. Saame nüüd paljud asjad lahendatud nii, et ei pea minema tänavale.
Juku: Mis oligi ju asja mõte. Surudes praegu kolmekesi valimisseaduse muudatust, on minu veendumus see, et enne ACTAt oleks see olnud võimatu, põhiseaduskomisjonis oleks Maruste ja kolleegid selle ettepaneku üle natuke naernud ja selle prügikasti visanud. Selles mõttes on siin tagajärgi, mida protesti algatajad isegi ehk ei näe. ACTA on muutnud riigikogu sees poliitkultuuri. Riigikogu on muutunud: enne ja pärast ACTAt. Jääkeldrit poleks olnud, kui poleks olnud ACTAt.
Elver ja Siim: Ega ilmselt Hartat.Mis oli ACTA?ACTA oli planeeritud ELi, USA jt riikide vahelise kaubandusleppena, mis pärast üleeuroopalisi demonstratsioone ja Europarlamendi vetot maha kanti.
Peamisteks etteheideteks olid kodanike põhiõiguste kitsendamine autoriõiguste omanikeõiguste laiendamise arvelt, jälgimisühiskonna süvendamine ja kriminaalkaristuste rakendamine vähetähtsatele rikkumistele.Mis on ACTA meeleavalduse korraldajatest saanud?Siim Tuisk
oli üks Harta12 autoritest ja aitas organiseerida ka valeliku poliitika vastaseid meeleavaldusi, ta on seotud ka Rahvakoguga.
Juku-Kalle Raid
esitas äsja koos Andres Herkeli ja Tõnis Lukasega esimeselt lugemiselt edasi läinud seaduseelnõu, mis võimaldaks kasutada Riigikogu valimistel avatud nimekirju ja välistaks parteibroilerid.
Elver Loho
juhib organisatsiooni, mis on nüüdseks saavutanud mõjukuse ja tõsiseltvõetavuse: esindajaid kutsutakse ministeeriumidesse eelnõude aruteludele. Kohe saab EIK rahvusvahelise netikasutajate eestkosteorganisatsiooni ISOC Eesti esinduseks.
Karmen Turk
pälvis ACTA teema tõstatamise eest Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu aasta tegija preemia.
