Priit Hõbemägi: Vandenõu Jääkeldris?
See viib järeldusele, et valeliku poliitika vastaste tänavaprotestide koristamine avalikkuse silma alt presidendi Jääkeldrisse ja mässu edukas summutamine oli varem planeeritud kaval skeem. Pole võimatu, et sellega olid seotud inimesed, kes ka ise plakatitega protestimiitingutel käisid.
Hüpoteesi mõistmiseks on kõige parem jälgida sündmuste kronoloogilist käiku ja pöörata tähelepanu dokumentidele.
Möödunud aasta novembri lõpuks oli valitsuse üleolev suhtumine kritiseerijatesse ajanud keema noorema, ühiskondlikult tundliku ja aktiivsema osa ühiskonnast. Facebookis loodi lehekülg “Aitab valedest” ning salajane “ämmade grupp”. Rein Raud avaldas artikli, kus viitab poliitikutele kui moraalsetele värdjatele, toimus “ämmade” esimene meeleavaldus Reformierakonna kontori ees.
4. novembril 2012 valmis protestiliikumise eestvedajate ja mõnede kaasamõtlejate ühisel tööl “Harta 12” esimene mustand, mis võtab kokku kannatuse kriitilise piiri ja esitab nõudmised.
Ja siin on esimene üllatus! Juba järgmisel päeval, 5. novembril on Riigikogu dokumendiregistrisse kantud neli dokumenti pealkirjaga “Vabariigi Presidendi Kantselei 2013. a eelarve”. Aga alles detsembris selgitab Eesti Koostöö Kogu juhataja Olari Koppel Delfile, et presidendi kantselei kaudu esitati novembris riigikogu rahanduskomisjonile lisarahastamise taotlus ühe pikaajalise projekti tarvis vajalike uuringute tegemiseks. Tegu võibki olla sama taotlusega, kuid “Harta 12” avaldamiseni ajakirjanduses on sellest hetkest veel jäänud kümme päeva… Kas Jääkeldri plaan oli juba varem valmis ja kõik järgnev vaid näitemäng avalikkusele?
13. novembril toimus esimene valeliku poliitika vastane meeleavaldus Tartus.
14. novembril avaldati “Harta 12”. Sellega pühiti meediast seni käibinud termin “Aitab valelikust poliitikast!” ja see asendus poliitiliselt neutraalse “hartaga”.
Samal päeval kutsus president enda juurde hartistid, vabakonna ja erakonnad. Lepiti põhimõtteliselt kokku tegutsemise suundades ja meetodis.
26. novembril toimus Rahvakogu esimene tehnilise grupi koosolek…
Sellega olid meeleavaldused ja protestiliikumine tänavatel likvideeritud, liikumise juhid tasalülitatud, valitsuse pealt surve maha võetud ja kogu tegevus hakkas kulgema Presidendi kantselei allasutuse, Koostöö Kogu egiidi all.
4. detsembril rahuldas Riigikogu rahanduskomisjon Reformierakonna ja IRLi poolt esitatud palve riigieelarve täiendamiseks presidendi kantselei rahastamise osas, ettepanekuna eraldada toetus “Jääkeldri algatuse” elluviimiseks Sihtasutusele Eesti Koostöö Kogu. (SA Eesti Koostöö Kogu finantseeritakse Vabariigi presidendi kantselei kulude eelarvest.)
Eelarve reale kirjutati “uuringute ja analüüside läbiviimiseks”. Delfi tsiteeris 23. detsembril kogu juhatajat Olari Koppelit, et “sellest 60 000 lisaeurost saab katta ka Jääkeldri algatusega kaasnevaid vältimatuid kulutusi, nagu veebikeskkonna rajamine, märtsikuise avaliku rahvakoosoleku korraldamise kulu vms”.
Tekib mulje, et nimelt seda raha küsiti kantseleist juba 5. novembril. Vaat see oleks alles prognoosimisvõime – teada kuu aega ette, millised sündmused hakkavad millal toimuma ja kui palju on selleks raha vaja.
Kuidas ja mis sõnastuses kantselei täpselt raha küsis, seda me ei tea, sest 5. novembri kuupäeva kandvad dokumendid Riigikogu dokumendiregistris pealkirja all “Vabariigi Presidendi Kantselei 2013. a eelarve” on kõik salastatud kuni 29. oktoobrini 2017. Salastamise aluseks on märgitud “AvTS § 35
lg 2 p 1 õigustloovate aktide eelnõud enne nende kooskõlastamiseks saatmist või vastuvõtmiseks esitamist”.
Kuni neid dokumente pole avalikuks tehtud, jääb õhku kahtlus, et kogu tänavatel tekkinud initsiatiivi kanaliseerimine toimus varakult valmiskirjutatud stsenaariumi ja eelarve põhjal, presidendi kantselei koostöös inimestega, kellel oli juurdepääs protestiliikumise südamikku ning kes varustasid vandenõulasi harta mustandi jms neile vajaliku informatsiooniga.
