Askur Alas: Kas Jaak Allik pidas vihakõne?

Riigikogulase Jaak Alliku väljaütlemine, et Venemaa pole kunagi Eestit rünnanud ja Vene ohust rääkimine on lihtsalt rahva hirmutamine, pahandas Eestis paljusid.

Praegu justiitsministeeriumis ette valmistatava seadusemuudatuse kohaselt nähakse ette kuni kolmeaastane vanglakaristus ette kohtu lõpliku otsusega tuvastatud agressiooni, genotsiidikuriteo, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo avaliku õigustamise, eitamise või äärmusliku labastamise eest, kui seda tehti avalikku korda ohustades või kahju tekitamisega ähvardades.

Kas Allik tegeles Vene agressiooni „äärmusliku labastamisega“? Võib olla. Kuid ta ei teinud seda avaliku korda ohustades.

Seega ei ole vihakõneseadus nii drakooniline, et see piiraks sõnavabadust taoliste väljaütlemiste puhul.

Võrreldagu: jaanuaris toimunud ümarlaual pidas justiitsministeeriumis seadusemuudatusega tegelev Tanel Kalmet võimalikuks, et ühe gaasifirma mullu suvel laineid löönud Auschwitzi koonduslaagri motiiviga reklaam kujutaks endast „äärmuslikku labastamist“, kuid ka seal puudus oht avalikule korrale.

Eesti peab vaenu õhutamise vastase eelnõu vastu võtma tulenevalt ELi raamotsusest. Muidu saame trahvi.