a) Kuulajad

Suur lootus on, et inimesed kuulavad nüüd rohkem muusikat ja et laieneb nende muusikaline silmaring. Uue tundmatu artisti loominguga tutvumine pole eales olnud nii mugav: piisab artisti nime toksimisest otsingulahtrisse. Publiku valmidus uudishimule voli anda on siin kõige olulisem tegur.

b) Kriitikud

Kas suureneb nende roll uuele muusikale tähelepanu juhtijatena? Võimalik. “Kuulaja” loeb lehest arvustusi, märkab maitsemeelt katalüseerivaid märksõnu ja jõuab mugavalt seni tundmatu artistini, kes võib talle meeldida. Ilmselt tähendab muusika nii lihtne kättesaadavus ka igaüks-on-kriitik-tendentsi süvenemist, paraku ka arvustuste tarbijakesksust. Võib ka arvata, et negatiivsed arvustused muutuvad veel rohkem nišitooteks kaasamõtlevale melomaanile.

c) Muusikud

Kuigi nad lõikavad ilmselt kasu sellest, et muusika levib hõlpsamini ja nad leiavad uut ja suuremat publikut, kes võib nende kontserdipileti osta – äkki ka T-särgi, isegi plaadi? –, on summa, mis laekub muusika autoritele ja esitajatele striimimisteenuste pakkujailt, vaid köömes.

Möödunud aasta lõpul avaldas muusik Damon Krukowski mureliku artikli striimimisest saadavate sissetulekute asjus. Selleks, et tema bänd (Galaxie 500) teeniks sama palju kui ühe füüsilise LP müügist, peab bändi lugu Spotifys kõlama 47 680 korda. Ega muusikute pangaarve enne kosuma hakka, kui publikult teenuse eest rohkem ei küsita.

d) Muusikatööstus

Sissetulek muusikamüügist kasvas eelmisel aastal kogu maailmas 0,3 protsenti. Number on väike, kuid see oli esimest korda pärast aastat 1999, kui selles ägisevas äris nähti mingitki kasvu. Üle kümne aasta pikkuse languse peatamise põhjust nähakse just striimimisteenuse levikus. Mida tööstuses veel ennustatakse, on mp3 kadumine – kellelgi pole vaja neid enam arvutisse osta.