Vilnius: lähim Kesk-Euroopa pealinn!
Ma keeran end bussis kuidagi diagonaali, õnneks on sõitjaid vähe ja valutavail põlvedel on ruumi. Ma ei märka piiriületusi, 9 tundi hiljem olen Vilniuse soojas varahommikus ja see on nagu üks teine maailm. Sõber tuleb oma Micraga vastu, ühe esimese asjana peale kohvijoomist läheme Vilniuse keskturule ja ma ostan endale katkiläinute asemel uued prillid – kõigest -1, aga kuidas see maailma muudab!
Nagu uued ja võimsamad silmad, et vaadata kunagise Musta mereni ulatunud suurriigi pealinna, baroksete, klassitsistlike ja historitsistlike majade stukkdekoori, millele uusväliseestlaskunstnikust sõber tähelepanu juhib – jah, ma ei saaks ilma prillideta sellele pihta, udupilti võib taluda argielus, aga mitte siin. Kino ja teater kahvatuvad.
Ma saan kohe aru, et olen Kesk-Euroopas. Tallinn on tasase maa linn ehmatava Toompeaga keskel. Riia on üleüldse lootusetult tasane koht. Vilnius on Kesk-Euroopa linn, org kahe jõega – Neris ja Vilnia – ning ümbritsevate mägede või kõrgendikega. Ja Vilniuse kohal hõljub see keskeuroopalik vine, nagu ka Lvivis või mu absoluutses lemmiklinnas Brnos. Emotsioon, mis tekib seda sumedust nähes tärkava suve soojuses, on liigutav. Sa nagu oleks seda varem näinud – või on see alateadvus? Soe ja sõbralik maailm? Linna ümber on mäed, mis on linnast vaadates nagu taust, aga sinna üles ronides näed linna ennast hoopis uutmoodi.
Ühe jaapani diplomaadi auks, kes päästis holokausti ajal tuhandeid leedu juute, istutatud kirsiaed Nerise kaldal on just õitsemise lõpetanud, Eesti kirsid polnud siis selle peale veel mõelnud. Jõe ääres teevad proove trummibändid. On Euroopa päev ja üks peatänavaist on muutunud mitmesajameetriseks rahvusrestoranide reaks – no miks pole Eesti kööki? Miks? Isegi Läti oma on olemas! Söön lohutuseks kreeka oa- ja loomalihapõhist aedviljahautist lobzio’t.
Tallinn ja Riia on suhteliselt struktureeritud linnad, koledad äärelinnad (ja õdusad aedlinnad) ja siis elegantne keskus, Riia puhul eriti uhke – Vilnius on aga kaootiline, enamik linnaosi sisaldab tõelist klassikat (gootikani välja), aga selle kõrval ka nõukaaegseid kortermaju ja uue iseseisvuse ajal tekkinud ehitisi, mis oleks nagu pärit Londoni Docklandist, keskpärane postmodern. Palju kohalikku helebeeži tellist, reljeefe, nikerdisi; nii lagunenud kui ka hästi restaureeritud hooneid, muidugi ka moodsat plekki ja klaasi fassaadidel. Üks musta kuubi kujuline uus ärimaja, mille aknad on diagonaalsete triipude rida, mõjub eriti mõistatuslikult.
Omaette atraktsioonina lähen vaatama Alar Kotli projekteeritud laululava, Tallinna oma nooremat venda või enamvähem koopiat, ilma tornita ja vaatajate kohad kallaku asemel tasasel maal. Tallinna oma on võimsam! Püüan aru saada, kust laulupeorongkäik kohale jõuab – mu võõrustajad ei mäleta.
Leedu rahvusgalerii, peaaegu Kumu-suurune imposantne hoone, sisaldab oma säravvalgetel seintel rahvusliku klassika; ja kunstis on Eesti ja Leedu lähedased, nagu selgub. Saan kunstimürgituse, kesklinna galeriid jäävad vaatamata.
Aga on laupäeva õhtu. Inimesed liiguvad ringi, joovad, söövad ja jauravad, nagu alati ja igal pool, aga Vilniuses on olemas traditsiooniline linnakeskkond poodide, kohvikute, õllekate (Leedus muide on rohkem õllekultuuri kui Eestis, ütlen tegelasena, kes kodumaal reeglina õlut enam ei joo) ja muuga, ohtralt grafitit näiteks. Tallinnas suures osas enam ei ole sellist linnas hängimise keskkonda, vanalinna on okupeerinud turistilõksud ja muus kesklinnas tormatakse punktist A punkti B ja sõidetakse siis kuskile kaugemale koju.
Ma armastan Kesk-Euroopa linnu. Seal on mingit vanaaegset elu ja ilu. Ja sumedaid linnamaastikke suveõhtutes. Vilniusse tasub minna.
Odavaim võimalus on sõita sinna (öö)bussiga (www.simpleexpress.eu), varakult ostes võid saada 3eurose pileti, muidu maksab ots 22 eurot. Lennukiga on mitu korda kallim ja ülikiire, lendavad näiteks Estonian Air ja Finnair.
1. Inimesel on õigus elada Vilnelė ääres, Vilnelėl aga voolata inimesega kõrvu.
2. Inimesel on õigus soojale veele, küttele talvisel ajal ja katusekividele pea kohal.
3. Inimesel on õigus surra, aga see ei ole tema kohustus.
4. Inimesel on õigus eksida.
5. Inimesel on õigus olla ainumas.
6. Inimesel on õigus armastada.
7. Inimesel on õigus olla mitte armastatud, aga mitte tingimata.
[–]
10. Inimesel on õigus armastada kassi ja tema eest hoolitseda.
11. Inimesel on õigus hoolitseda koera eest, kuni üks neist sureb.
12. Koeral on õigus olla koer.
13. Kass ei ole kohustatud oma peremeest armastama, kuid peab teda raskel hetkel aitama.
[–]
31. Inimene võib olla vaba.
32. Inimene vastutab oma vabaduse eest.
33. Inimesel on õigus nutta.
34. Inimesel on õigus jääda teiste poolt mõistmata.
35. Inimesel ei ole õigust teist süüdlaseks teha.
36. Inimesel on õigus olla isikupärane.
37. Inimesel on õigus mitte mingeid õigusi omada.
38. Inimesel on õigus mitte karta.
39. Ära võida.
40. Ära kaitse ennast.
41. Ära anna alla.
Tekst läinud nädalal president Ilvese poolt Vilniuses avatud Užupise Vabariigi (Vilniuse vanalinnas tegutsev vabakond) põhiseaduse eestikeelselt tahvlilt.
