Priit Hõbemägi: Skype – haip või laip?

Samal ajal kui kasutajad möllavad ammu Instagramis või Tumblr’is, jutustatakse meie riigi külalistele ikka veel Skype’i eduloost. Selge märk, et Skype on juba vana haip.

Mitte kõik pole veel aru saanud, et Skype ei saanud maailmakuulsaks mitte seetõttu, et seal töötas punt tublisid eesti programmeerijaid, vaid sellepärast, et omanikke Niklas Zennströmi ja Janus Friisi tabas suur juhus, õnn, ropp vedamine ehk “must luik”, nagu ristis harvaesinevad ja suurt mõju avaldavad etteaimamatud sündmused Nassim Nicholas Taleb. Vaid pime juhus tõstis Skype’i miljonite idufirmade seast esile. Eestlaste sattumine Skype’i loojate hulka põhineb hoopis nende oskustel ja tööl. Need on aga pikaajalise, kuid aeglase tõusu mootorid. Niisiis on Skype’i suuromanike ja selle sisu otseste loojate edustrateegia täiesti vastupidine – omanikud panustasid Fortunale, töötajad panustasid headele oskustele ja visale tööle. Töötajad said rikkaks vaid seetõttu, et suuromanikele naeratas pime õnn; mitte vastupidi, et omanikud said ülirikkaks sellepärast, et neil olid just nimelt eestlastest töötajad.

Tänaseks on Skype’i 8,5 miljardi dollari eest omandanud Microsoft. Teame, et Skype’is on tagauks, mis võimaldab NSA-l informatsiooni koguda. Mõni Skype’i loojatest on öelnud, et Skype’i arendamine on Bill Gatesi hiigelkorporatsioonis jäänud lohakile, on see ju üks vähetähtis osake Windowsi maailmast.

Harvardi ülikooli majandusteadlane Clifford Christensen on uurinud, miks suurfirmad oma positsiooni ajapikku minetavad. Ta ütleb, et see on paratamatu. Põhjus on paradoksaalne – suurfirmad teevad oma tööd lihtsalt liiga hästi. Nad teenindavad kõigest hingest kõige varakamat ja nõudlikumat tarbijarühma ja saavad selle käest suurima osa tuludest. Kuni ühel päeval loob keegi oma garaažis sarnase toote. Tavaliselt ei pea suurfirmad selliseid konkurente ohtlikeks. Asjatult. Kui nad aga püüavad ise samasugust toodet luua, siis ei tule sellest midagi välja. Ainsad võimalused on teha arendustööd ilma mingi keskse kontrollita kuskil pärapõrgus või osta firma, kellel selline toode juba on olemas. Skype oli just selline toode, mis järas Windowsi jalgealust.

Kindlasti pole Skype veel laip. 2012. aasta alguse 31 miljonile kasutajale on Microsoft kindlasti tublisti lisa andnud. See on kasulik ja tõhus suhtlusprogramm. Aga see pole enam päevateema ja selle arendamine on rutiinne tegevus kusagil kolkas. Küllap kaob ühel päeval ka Skype’i Tallinna kontor, sest selle pidamine siin on hiigelkorporatsiooni seisukohalt mõttetus. Kunagine edulugu on muutunud üheks tibatillukeseks täpikeseks Windowsi tuhandete toodete maakaardil.

Mitte et see mingi katastroofiline sündmus oleks. See ongi idufirmade mõte – nuputada midagi välja ja see siis Gatesile või Apple’ile või Google’ile miljardite eest maha müüa.

Küsimus on lihtsalt selles, kas ikka tasub väliskülalisele õhinal seletada: “Kas ikka teate, et üks Microsoft Windowsi osa, no seesama, mis asendas Windows Live Messengeri, töötati kunagi ammu välja just Eestis? A lähme vaatame nende kontorit ka, mis?”