Janek Luts: Skeptikud ja väsinud mägrad, ärge halage!
Sel nädalavahetusel on Eesti arvamusliidrid ja aktiivsed inimesed kutsutud sinnasamasse ordulinnuse varemete vahele arutama ja välja ütlema, kuidas Eesti riigiga edasi minna. Kas kokkusattumus või korraldajate teadlik valik?
Muide, ürituse peamine rahastaja on Avatud Eesti Fond, mille käimavedajaks ei ole küll mõni Taani piiskop või Saksa ordurüütel, vaid ameeriklasest filantroop George Soros. Kui olukorda kelmikalt tõlgendada, siis taas ei suuda neli kuningat Ansip, Savisaar, Mikser ja Reinsalu kokku leppida, et mis ja kuidas. Kas see võib lõppeda nende langemisega võõrvallutaja käe läbi?
Tegelikult on mul hea meel, et selline arvamusfestival toimub. Võib eeldada, et kui paarsada vägagi mõjusat arvamusliidrit midagi koos läbi arutavad, on ehk poliitikutelgi lihtsam oma odavpopulaarsetest kestadest välja ronida ja midagi ka tegelikult muuta. Astugu või tagasi, et teised saaksid astuda edasi, kui neil endal tahet ja ideid ei ole.
Igapäevane arvamusfestival, mis ajakirjanduse vahendusel avalikkuseni jõuab, on tiine emotsionaalsetest, argumenteeritud ja erinevate arvandmetega pikitud hüüatustest à la “Nii enam edasi ei saa!”. Koalitsioon vastab, et midagi hullu ei ole lahti; opositsioon kuulutab, et kõik probleemid lahendab astmeline tulumaks ehk ümberjagamine. Enamikul meist on varuks tuhat põhjendust, miks ühte või teist asja ei saa muuta või teisiti teha. Meenutage koosolekuid, kus kulub tunde selliste põhjenduste kuulamiseks, ja lõppeks tuleb ikka taas tõdeda muutuste vajalikkust. Tavaliselt ongi vähemus see, kes lõpuks võtab initsiatiivi ja tahab midagi muuta, enamus laseb aga ennast kaasa vedada ja veel üks vähemus töötab muutustele vastu.
Lähen nädalavahetusel kindlasti Paidesse selge ootusega, et vähem on neid, kes tahavad kasutada tribüüni väitlemiseks stiilis, miks midagi muuta ei saa. Olukorras, kus rahvastik vananeb ja väheneb, tuleb leida lahendus, kuidas vähendada ametnike arvu 12%. Kas tõesti on Eestile vaja 11 ministeeriumi, kümneid ameteid ja inspektsioone, kuigi oleme kõige integreeritum riik kogu põhjalas? Miks eksisteerivad näiteks paralleelselt arengufond ja EAS? Kui meil on kasutusel Euroopa ühisvaluuta, siis miks töötab Eesti Pangas üle kahesaja inimese?
Kas kõik need, kes peavad mõttetuks Rail Balticut, Via Balticat või Estonian Airi, peavad normaalseks olukorda, et meil on kvaliteetne ja suhteliselt kiire ühendus ainult Helsingiga? Soome Vabariigi pealinn ongi meie riigi ja rahva ambitsioon? Hüpakem kastist välja ja vaadakem värskelt suured ja väikesed ideed ning plaanid üle. Kui neljakümne- ja viiekümneaastased postsovetid enam ise tulevikku ei näe, siis küsige noorematelt või kutsuge nemad otsustama!
Skeptikud ja väsinud mägrad, ärge halage, et midagi ei muutnud “Ühtne Eesti suurkogu”, Jääkelder, rahvakogu, idarahaskandaal või Silvergate!
