Kranaat: Kuidas möödus esimene koolipäev?
Vanda Vanapiider, Tartu 66. keskkooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja
Ma tahaks kedagi peksta. Vaatasin eile internetist kaks tundi piitsade müügikuulutusi ja unelesin vaikselt. Siis tuli mu mees, nägi mind internetist piitsasid otsimas ja sai kõigest valesti aru. Tükk aega läks, et teda eemale ajada.
Aga õpilaste juurde tagasi tulles tekitas esimene koolipäev minus soovi neid tutistada, tirida, näpistada, peksta joonlaudade ja nende koolikottidega. Siinjuures ärge saage must valesti aru, ma olen väga leebe ja sõbralik inimene. Ma annetan vanad riided Päästearmeele, kutsun puu otsa roninud kassile päästjad kohale ning hääletan Sotsiaaldemokraatliku erakonna poolt.
Remmi Rooliratas, Paatküla lasteaia-algkooli 6. klass
Kogu kuues klass ja arenenumad tegelased viiendast klassist on täiesti šokeeritud, sest 1. septembril kooli naastes selgus, et külapoes on uus müüja, kes ei müügi meile enam suitsu, õlut ega isegi siidrit mitte. Kui selgus, et poemüüja tõesti ei anna meile värki kätte, olime kõigepealt kolm tundi kollektiivses šokis, ei suutnud õppida ega isegi mitte tunnis lolluseid teha.
Seejärel proovisime kõigepealt heaga müüja vastupanu murda. Läksin poemüüja juurde ja viskasin talle lauale 5 eurot 1-, 2- ja 5sendistes müntides, mille olime kokku kogunud.
“Muti, võta see raha ja anna nüüd mulle see Premium ja teistele nende värgid, mida nad soovivad,” teatasin ma armulikult. Muti lükkas hoopis raha põrandale ja käskis meil ära kaduda. Olime jälle kolm tundi šokis.
Järgmisel päeval kaebasime poemüüja peale Reformierakonnale, õiguskantslerile, presidendile, riigikogule ja Tallinna Televisioonile. Reformierakonnast vastas meile Lauri Luik, kes teatas, et mõistab meie kimbatust, aga soovitas meil oodata 18. eluaasta täitumist, sest enne ei saa me tema poolt valima minna. Tallinna Televisioon saatis kohale võttegrupi, kellele ma andsin ka intervjuu. Valminud lugu oli aga pehmelt öeldes nördimusttekitav. Õiguskantsleri meeskond küsis oma kirjas, et mida tähendab sõna “kõurikuõigused”. President lubas midagi Twitteris säutsuda ning riigikogu saatis vastukirja mu vanematele, põhjustades sellega täiesti ebavajaliku skandaali muidu armastavas kodus.
Nii ongi meie mure endiselt lahendamata, kuigi probleem on suur. Head inimesed, oskab äkki keegi aidata?
Mihhail Kõlvart, Tallinna abilinnapea
1. septembril käis mul külas haridusminister Jaak Aaviksoo ja tahtis teada, kus on õpetajate palgaraha, mille ma olevat jätnud välja maksmata. Ma ütlesin, et raha pole ja ta võib otsida palju tahab.
Aaviksoo hakkaski linnavalitsuses ringi nuuskima ja leidis ühest sahtlist 30 000 eurot. Aaviksoo juba naeris võidukalt, aga sahtli omanik teatas, et selle tõi Merko detailplaneeringu kinnitamise eest. Pettunud Aaviksoo otsis veel ja leidis ühe diivanipadja seest 100 000.
Vastutava osakonna juht kinnitas aga, et ka see pole õpetajate palgaraha, vaid mupo tõi parkimistrahvide raha linnakassasse ära. Aaviksoo tuhnis veel natuke ja leidis ühest vahelaest suurest küpsisekarbist 250 000 eurot. Kohe ilmus aga välja karbi omanik, kes oma sõnul on palgast raha kõrvale pannud, et ühel hetkel maailmavaatelistel alustel Reformierakonda toetada. Selle peale väsis Aaviksoo ära ja läks minema.
