Villu: Maamees ei julge nüüd ju enam linna minnagi, kui väikest napsu ei saa võtta. Vanasti sai linna minnes vähemalt rongis väikese tirtsu teha, sest ega linnas käimine pole lihtne tegevus.

Sotsiaalteadlane: Baari kadumine rongidest suurendab veelgi maa ja linna erinevust Eestis, sest ilma alkoholi toeta ei julge eestlased proovida uusi kogemusi ning linlased jäävad linna ja maalased maale. Alkohol on eestlasi ühendav jõud.

Aare: Baari polegi? See on nüüd küll kogu eesti rahva ja rahvuskultuuri peale sülitamine. Restoranvagunid on eesti rahvuskultuuri lahutamatuks osaks vähemalt aastast 1956, kui Hruštšov lasi küüditatud eestlastel Siberist ära tulla ja nood istusid restoranvagunites ja pilasid vene riiki. Restoranvagun – see on eesti rahva vastuhaku, vabaduseiha ja rahvuskultuuri sümbol!

Regionaalminister Siim Kiisler: Alkoholita rongid on tõesti oluline regionaalpoliitiline probleem, baaride koondumine vaid Tallinna ja Tartusse maapinna külge püsivalt kinnitatud asutustesse on oluline murekoht. Oleks mul raha või võimu, teeks ma selle vastu midagi. Kallid joodikud, teie regionaalminister on teiega!

Korporant: Kaine rongisõidu peale mõtlemine üksi võttis mul käed värisema, vaadake, mis te teinud olete! Saatsin emme poodi õlle järele, nüüd on pool pudelit juba sees ja olukord on stabiliseerunud, aga rongis pole ju enam seda võimalust. Kas keegi seal kõrgel ja kaugel kuuleb üldse eesti rahva kaeblevat häält? Kas rahva soovid ei tähenda poliitikutele midagi?

Majandusminister Juhan Parts: Saagu viin! Soovi korral ka õlu, konjak ja vein, vastavalt igaühe maitsele ja eeldusele, et riigimaksud on ausalt tasutud. Minuga ühendus ka rahandusminister Jürgen, kes tundis muret alkoholiaktsiisi laekumise pärast ja kinnitas, et baaride ehitamine on vajalik investeering ja riigieelarvest leitakse selleks raha. See valitsus teab, mida eesti rahvas tahab! Proosit!