Kuid stsenaariumis figureerib ka hulk Eesti poliitikuid. Foma Esimeses (Царь Фома Первый) võib tunda ära president Toomas Hendrik Ilvese. Tsaarinna Eva-Liina (Царица Ева-Лина) on vastavalt esimene leedi Evelin, kes toob lavastuse käigus korduvalt kuuldavale üht ja sama lauset, milles nõuab kapriisselt kompvekke.

Linnavalitseja Andrei Tõnsip alustab oma etteastet lausega:

“Я, как обычно, никого не трогал,

Сидел у тещи, пил на кухне чай...”

(e.k “Nagu ikka, ei ole mina kedagi puutunud,

istusin ämma juures köögis ja jõin teed...”).

Endine kultuuriminister Rein Lang kannab nime Reinhard Šlang ja esineb heategevate asutuste eestseisjana (Sirbi skandaali ajal levis muide venekeelses netikeskkonnas meem “Sirpом по шЛангу!”).

Tervikuna sisaldab näidend tervet hulka viiteid kultuuriajaloole (näiteks näeb peategelane unes, et ta juurde tuleb Stanislavski isiklikult ja ütleb talle “usun, usun”) ja vene kontekstile, kuid seejuures on sündmustik puhtalt Eesti-aineline.

Muide, tegelaste hulgas on ka V. V. Putin, kusjuures see tegelaskuju esineb televiisoris – sõnadega “peldiku taha ja kuul pähe”, “tere-tere” ja “vana kere”. Lavastuse lõpus kukub Pisa torn ümber (see on viide Vene teatris möödunud suve lõpul lavale tulnud “Paabeli torn 1”, ainsale lavastusele, mille on teatri kunstiline juht Marat Gatsalov oma juhitud teatris seni publiku ette toonud). Muide, Edgar Savisaart tegelaste seas ei ole.

Tekst ilmus tervikuna vene ajalehes День за Днём, selle autor on lehe kultuuriosa toimetaja Nikolai Karajev.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena