Toidublogi: Triin Ruumet
Teatri NUKU mängukavas on hetkel Triinu lavastatud “Good-bye, baby”. Juba homme, 24. jaanuaril jõuab aga kinodesse noorte režissööride filmikassett “Mitte keegi peale sinu”, kuhu kuulub ka Ruumeti lühifilm “Tupsu”.
2012. aastal oli Triin Areeni tulevikutäht.
BMW
Firmamärk, mis on mind juba varasest noorusest alates inspireerinud. Selle ohtlik pealispind. Tagasillavedu. Sügav mootor, mis laulab vaikset viisikest fooritule ees. Sportlik logo, maitseka värvilahendusega. Miski, mis annab sulle õiguse käituda nii,nagu teised ei tohi.
Onu Bella
Igor Maasik on elukunstnik, kes annab kõikidele teistele silmad ette oma puhta camp-olemisega. Ta on midagi, mille peale Susan Sontag viskaks kümme silda järjest. Ta on artist, kelle ühe laulu sõnad olen ma suutnud tervenisti pähe õppida ja ei väsi neid lauldes ka ülejäänud inimesi rõõmustamast. Tõeline väljapeetus, kui vaid osata vaadata.
Jooga
Millegagi tuleb seda kõike muud balansseerida, et ikka päike tõuseks.
Eesti sõbrad
Pole paremat inspiratsiooni siin elus kui üks korralik Eesti sõbra tehtud kohalikust irooniast nõretav nali, mille peale siis teiste, sama nalja jagavate eesti sõpradega nõretavalt naerda.
Varahommik
Varahommik on päeva kõige teravam aeg. On õnn olla sellel ajal üleval. Kõik on fluidumis. Päikest pole veel näha. Kõik on veel nii ees, kui ees olla saab. Valgus on nagu foto. Tunne on ka nagu foto. Bittersweet.
Isa
Isa Marlboro-lõhnaline nahktagi ja ajatu stiil on minu jaoks üheks vabaduse märgiks. Kauboi, kes lugematute autodega on väisanud lugematuid maanteid. Inimene, kelle jaoks ei eksisteeri piire ega takistusi. Kõigest saab läbi minna. Kõik on võimalik.
Must samet ja kristallid
Elegants ja esoteerika teevad elu magusaks.
