Andrei Hvostov: Agendid Kremlist
Alustas Edward Lucas 9. juunil Postimehes väidetega, et 1) Ühendriigid on endiselt Euroopast välja tõmbumas, 2) kirderinde (need oleme vist meie) tegeliku haavatavuse mõttes pole midagi muutunud, sest Euroopasse saadetavad jõud on pisikesed kvantiteedilt, kvaliteedilt ja mõjult, 3) Ameerikal jääb vajaka suurest strateegiast.
Lucase jutuga haakub Poola välisminister Radosław Sikorski, kelle usalduslikust vestlusest – leke tekitas Poolas poliitilise skandaali – endise rahandusministriga tuleb välja, et Sikorski arvates on USA ja Poola liitlassuhted bullshit. Sikorski jutu ingliskeelses tõlkes kasutataksegi sõnu, mida sündsustunne ei luba korrata. Aga mõte on see, et tegemist on sel hetkel (jutt lindistati tänavu kevadel) pigem kahjuliku suhtega, kuna see loob Poolale põhjendamatu turvatunde.
Eks ta ole. Poola on aastaid tahtnud endale raketikilbi üht komponenti ehk reaalset Ühendriikide sõjaväebaasi. Aga sai seoses Ukraina kriisiga vaid 300 langevarjurit. Atlandi-ülesele kaitsekoostööle panustamises on meil seni kahelnud kodumaised kritikaanid, punaprofessorid ja muud tüübid, keda õigetel seisukohtadel olevates analüütilistes ringkondades nimetatakse “Kremli mõjuagentideks”.
Nüüd siis on nendeks osutunud ka Lucas ja Sikorski.
Vähe sellest. Äsjases intervjuus Kauppalehtile väljendas Soome välisminister Erkki Tuomioja mõtteid, millega justkui pandi kahtluse alla Eesti Vabariigi presidendi hinnang siinsele julgeolekuolukorrale. Tundub, et viisakuse piire ületades. Umbes nii, et ega ameeriklane saagi aru, mis meil siinkandis toimub.
Võib-olla on ka Tuomioja... noh, seesamunegi?
Põhjanaabri vastne peaminister Alexander Stubb ei tõtanud äsja toimunud Eesti-visiidi ajal oma kabinetiliiget kritiseerima.
Ja kes on Stubb? Ta oli 2008. aastal Soome välisministrina OSCE esimees. Vene agressiooni ajal Gruusiasse kohtus ta välisminister Lavroviga. Mul on meeles nende ühine pressikonverents, kus Stubbilt küsiti selget seisukohta, kes on selles sõjas kallaletungija pool. Stubb põikles kõrvale, öeldes, et süüdlaste nimetamine pole tema eesmärk.
Paras paariline just vabastatud OSCE vaatlejale Tõnis Assonile, kes samuti keeldus ütlemast, “kuidas asjad on”.
Kuidas siis asjad on?
Need on nii, et OSCE esindajad, nagu ka näiteks Rahvusvahelise Punase Risti omad, on kohustatud olema igas olukorras neutraalsed. On kohustatud, sest organisatsioonis on 56 väga erinevat liikmesriiki.
Ja veel on tunnustamata kalifaat Lähis-Idas, tunnustamata vabariik Ida-Ukrainas, kasvav pinge Lõuna-Hiina meres. Iga keharakk tunneb, kuidas maailmakord muutub ja USA-nimelisel šerifil tuleb aina suurem väsimus peale.
Mida me ei taha näha ega tunnistada. Lucase, Sikorski ega Tuomioja sõnad pole siinmaal tekitanud mitte mingit arutelu.
Ja milleks? Nädala lõpuks on sooja 27 kraadi. Nautigem suve.
