09.01.2009, 00:00
Majanduslangus on Siinai viimane šanss
Anekdoot: feministist euroopa ajakirjanik on pääsenud usutlema
Egiptuse presidenti Hosni Mubarakki.
“Palun öelge,
härra president, kas Egiptuse Araabia vabariigis on võimalik
selline asi, et presidendiks saab naine?”
Mubarak vastab:
“Teoreetiliselt on see täiesti võimalik. Aga praktilisest
küljest vaadatuna mitte.”
“Miks?” küsib
ajakirjanik.
“Vaadake, asi on selles, et mul ei ole
tütart,” vastab president.
Siinail on stagnatsioon veelgi
sügavam kui mandri-Egiptuses. Elavnemist võib märgata vaid
Lõuna-Siinai vähkkasvajates – Sharm El Sheikhis, Dahabis,
Tabas ja Nuweibas. Ehitatakse, arendatakse, laiendatakse. Sharmi
lennuväljal maandub lennuk lennuki järel. Poetavad oma
põhiliselt läbustajatest, tallajatest ja sigatsejatest koosneva
sisemuse terminali ette maha ja sööstavad tagasi õhku, et
minna uue koorma järele.
Sedasi on need asjad siin
sätitud, et maailma ühte unikaalsemasse paika tuuakse puhkama
kõige mõttetumat inimrämpsu. Üksikute eranditega.
Tallatakse katki korallid ja süüakse ära kalad.
Kõrb täidetakse prahivirnadega ja maalilistele kanjoniseintele
kraabitakse oma nimi või sünnimaa. Juuakse, suitsetatakse,
mängitakse hasartmänge, liiderdatakse ja mida kõike veel.
Kogu see kohale lennutatud inimsaast meelitab Siinaile rohkesti
õnneotsijaid Niiluse orust ja mujalt Egiptusest. Pordumaja vajab odavat
tööjõudu!
Kõike seda õudust vaatavad
distantsilt Siinai pärisperemehed – beduiinid. Hotellid, rannad,
restoranid ja muud suuremad ärid kuuluvad reeglina egiptlastele ja
välismaalastele. Beduiinid nokivad selle rikkaliku küna
kõrvalt vaid raasukesi. Nad on omas kodus nurka surutud.
Vanasti ei olnud Siinail elu ilma beduiinideta võimalik. Nemad
teadsid, kus asuvad allikad ja kaevud, millised orud on läbitavad jalgsi,
millised kaameliga või millised üldse mitte. Teadsid, kust saab
datleid, milline kõrbetaim ravib haavu, milline kõhuvalu. Isegi
juutide sõjavägi, kel alati käes kõige värskemad
USA satelliidifotod ja tippelektroonika, ei saanud okupatsiooni ajal hakkama
ilma beduiinidest teejuhtide ja nõuandjateta.
Tänapäeval pole beduiine enam kellelegi vaja. Sest nüüd
läbivad Siinaid risti-põiki asfaltteed.
Iga loll
võib selle autoga läbida. Vett ja süüa saab poest,
datlite asemel süüakse snickerseid-snäckerseid ja loomloll
paketiturist ostab egiptlastelt mööda asfalti kulgeva
kõrbesafari.
Veidike pinevust toovad Siinai argiellu juutide
tapatalgud Gazas. Teedel on rohkem politseinikke ja põhjapoolsemate
hotellide omanikud võivad oma suu juudi rahast puhtaks pühkida.
Arvata võib, et Iisraelist ei tule turiste ka sel hooajal. Sest
palestiinlased on lubanud nad Siinail õhku lasta. Nüüd on
üks asi, milles Siinail laiutavad egiptlased ja nurka surutud beduiinid on
ühel nõul: kallid palestiinlased, meie südamed on teiega, aga
palun ärge tooge oma sõda meie territooriumile.
Viimased
aastad on näidanud, et palestiinlased mitte ainult ei kaaguta, vaid ka
munevad. Iga paari aasta tagant käib mõnes kuurordis hulka
inimohvreid nõudev ilmkärakas. Mitte kõik, aga osa
neist on tõenäoliselt palestiinlaste sepitsused. Kahjuks ei muuda
need pommid asja paremaks mitte ühestki vaatevinklist. Turism kui
majandusharu ei sure välja. Hosni Mubarak teenib oma vaenlaste kiuste raha
edasi. Ka loodusesõpradel pole põhjust pommi üle rõ
;
;õmustada. Oma kanepilembusega paljudele kõrbeinimestele
tööd ja leiba andnud juudid jäävad pärast terroriakte
tulemata. Allah aga tühja kohta ei salli. Nende asemel tulevad venelased.
Neid pommid ei huvita, sest kodus on neil palju hullem. Vene turist on aga
loodusele palju ohtlikum kui iisraeli oma. Seda kinnitavad kirillitsas sodingud
kanjoniseintel ja lõhutud korallijupid merest välja tulevate
venelaste käes.
Et kuulata kõrbevaikust ja näha
düünil jalgadest tallamata tuulemustreid, tuleb minna üha
kaugemale ja kaugemale. Ning kaugel pole enam päev, mil Siinai rannavetes
olevate sukeldujate ja ujujate arv ületab kalade oma.
Ühesõnaga – Siinai liigub maailmalõpu poole nii nagu
iga teine piirkond siin maamunal. Viimane lootus on üleilmne
majanduslangus. Ehk see vähendab turismi? Kui Allah tahab…