Ranno Tingas: Kas ettevõtjal on teistmoodi DNA?
Eesti Aasta Ettevõtja konkursi valguses on minult sageli küsitud: kas on olemas kindlad eeldused, kuidas saada edukaks ettevõtjaks? On see pigem raske töö või õnne küsimus?
Kui aus olla, siis arvan, et vaja on mõlemat. Tuntud omaduste
kõrval, nagu ettevõtlik meelelaad, julgus, ambitsioonikus, töökus,
on aga veel üks väga eriline joon, mis paljusid edukaid ettevõtjaid
iseloomustab. Olles seitsme konkursiaasta jooksul läbi vaadanud
sadade Eesti ettevõtjate lugusid, jääb silma, et paljusid neist on
tabanud keerulistel aegadel nii-öelda „õnnelik juhus", mis on pan-
nud neid ettevõtte arengus tegema kannapööret just siis, kui on
kõige raskem. Kes on häda sunnil leidnud uue niši või muutnud
tootmisstrateegiat, kes on avastanud uue turu, kaasanud ande-
ka koostööpartneri - ja saanud edukamaks kui iial enne. Need
ettevõtjad paistavad silma eelkõige erakordse võimega näha või-
malusi ja väljakutseid seal, kus teised oleks ammu käega löönud.
Nende ambitsioonid ei kahane, vaid vastupidi, kasvavad raskuste
kiuste. Sarnaseid näiteid leiab ka tänavuse Eesti Aasta Ettevõtja
finalistide lugudest. Tahaksin loota, et praegused ebastabiilsed
ajad maailmamajanduses annavad meie ettevõtjatele värsket
visiooni ja uusi võimalusi.
Öeldakse, et ettevõtjaks kasvatakse paljude otsuste ja valikute
kaudu. See tee on sageli raske ja käänuline - kuid kas ta peab sel-
line olema? Ettevõtjad annavad töökohti väga paljudele Eesti ini-
mestele ja ettevõtete edukus on vajalik eriti maapiirkondades, kus
mõne tootmise või tööstuse lahkudes jääksid ilmselt tühjaks ter-
ved külad. Seega on riigi ülesanne luua motiveeriv ja ausat kon-
kurentsi soosiv keskkond, et ettevõtjad sooviksid oma tegevust
Eestis alustada ja sellega siin ka jätkata. Viimase rahvaloenduse
kohaselt on meil ettevõtjaid ligi neli protsenti rahvastikust, mida
on poole rohkem kui eelmise rahvaloenduse ajal. Seega võib järel-
dada, et midagi on Eestis tehtud õigesti, kui järjest rohkem inime-
si julgeb ettevõtja tee jalge alla võtta.
Kui veel mõni aasta tagasi tundus, et meediapinda jagub meil
üksnes suurte ja edukate ettevõtete tegemistele, siis täna on alus-
tavad ning eelkõige innovaatilistele ideedele rajatud startup'id ha-
kanud inimeste tähelepanu köitma. OECD 2014. aasta ettevõtlust
puudutavast uuringust selgub, et kaks kõige olulisemat aspekti
ettevõtlusega alustamisel on hea äriidee ja vajalik finantseerimi-
ne. Eestlaste edu startup'ide valdkonnas näitab, et isegi kui meil
pole rahalaevu, mis on ilmselt kõige sagedasem põhjus oma ette-
võtte ideest loobumisel, on hea äriplaaniga ja õigete kontaktide
abil võimalik ka rahastajani jõuda. Julge pealehakkamine on juba
pool võitu.
Lood Eesti edukatest ettevõtjatest on palju rohkem kui numb-
rite järjestamine - neilt on, mida õppida. Vaevalt on ettevõtjatel
teistest bioloogiliselt erinev DNA, kuid kindlasti ühendab neid
teatav meelelaad ja maailmavaade, mis eduni viib. Eesti Aasta Et-
tevõtja konkursiga soovime näidata ja tunnustada ettevõtjat kui
omanikku, juhti, kes seisab reaalsete otsuste taga ja kes läheks
kevadel auga esindama Eestit Monte Carlosse Maailma Aasta Ette-
võtja konkursile.
