Bill Cosby viimane show
Bill Cosby on rikas, kuulus ja naljakas ning 16 naist süüdistab teda vägistamises.
Eesti televaatajatelegi eelmisest sajandist tuttava huumorisaate “Bill Cosby Show” juht on 77 aastat vana, poolpime ja mitte enam nii tegus kui vanasti, aga muidu on tal olnud toimekas sügis.
Kõigepealt ilmus temast populaarne elulooraamat. NBC kavandas uut seriaali Cosbyga peaosas. Netflixis valmistuti rahva ette paiskama Cosby stand-up-etendust. Cosby ise avas Smithsoniani muuseumis oma kunstikogu põhjal kokku pandud näituse Aafrika-Ameerika kunstist.
Viimased nädalad on Ameerikas aga räägitud Cosbyst ainult kui vägistajast. Üks naine teise järel, osa avalikult, osa anonüümselt, süüdistavad Ameerikas palavalt armastatud komödianti vägistamises.
Cosby, see heatahtlik naljakas vanaisa, moraalne kindlus, Ameerikas kõrgelt hinnatud rahvakunstnik – ja nüüd sarivägistaja.
Kuigi Cosby on tuntud ka Eestis, siis Ameerikas on tema tähendus eriline. Cosby on ikoon. Ta on esimene mustanahaline näitleja, kes sai populaarseks meinstriimis ja kes meeldis nii valgetele kui mustadele.
Cosby tegelased olid kõik positiivsed. Ta ise rõhutas, et tahab mängida just positiivseid mustanahalisi. Nüüd ütlevad paljud mustad ameeriklased, et Cosby oli esimene avaliku elu tegelane, kellega neil oli võimalik ennast samastada.
Et kui oled must, siis pole nii, et su valik on olla kas narkodiilerist getogangster, veidrik prints Zamundast või Martin Luther King. Cosby näitas, et võid olla ka advokaat, arst või raamatupidaja. Tema tegelased olid tavalised ameeriklased oma tavaliste murede ja rõõmudega.
Samal põhjusel meeldis Cosby ka valgetele. Ohoo, tuleb välja, et “nemad” (mustad) ei olegi “sellised” (pätid), vaid täitsa tavalised inimesed. Oma esinemistes Cosby üldiselt vältis teravaid rassiteemasid ja see tõi kaasa ka omajagu kriitikat mõnede radikaalsemate mustanahaliste aktivistide poolt, aga heatahtliku perekomödiandi rolliga sobis see hästi.
Ameeriklased ütlevad, et Cosby on geenius. Parim, mis Ameerika huumoris eales juhtunud. Ei tea, võib-olla. Kui oled üles kasvanud Monty Pythoni peal, siis ausalt öeldes tundub Cosby pehme perehuumor võrdlemisi igav. Aga on kuidas on, Ameerika rahvas armastab Cosbyt ja nüüd selline pauk – 16 vägistatud naist.
Cosby ise vägistamissüüdistusi ei kommenteeri ja juriidilises mõttes need ilmselt kuhugi ka ei jõua, enamik juhtumeid jääb juba 30–40 aasta taha. Tegelikult ei ole süüdistustes isegi midagi uut. Juba enam kui kümme aastat tagasi tulid avalikuks esimesed Cosby-vastased vägistamisjutud, aga tollal asi vaibus. Miks nüüd enam mitte?
Üks asi on muidugi number. 16! Mitte üks, kaks, kolm, mõned, vaid kuusteist naist. See pole sõna sõna vastu. See on sõna sõna-sõna-sõna-sõna-sõna-sõna-sõna-sõna-sõna-sõna-sõna-sõna-sõna-sõna-sõna-sõna vastu.
Teiseks ütlevad kommentaatorid, et seekord hakkas lumepall veerema õigest kohast. Oktoobri keskel ühes Philadelphia komöödiaklubis esinenud Hannibal Buress nimetas etenduse ajal Cosbyt mitu korda vägistajaks. Kuna Buress ise on mees ja mustanahaline, siis võttis see Cosbylt võimalikud kaitsekilbid (nahavärv ja sugu).
Buressi öeldu läks massidesse Twitteri, Facebooki ja Youtube’i kaudu ning alles siis korjas traditsiooniline meedia teema üles. Ka see on märk muutusest, sest varem võisid Cosby-taolised võimukad meelelahutusstaarid ajakirjanikega manipuleerida: kui tahad intervjuud, siis ebamugavaid küsimusi ei esita.
Hea näide on Associated Pressi poolt Cosbyga tehtud intervjuu ülalmainitud kunstinäituse avamise puhul. Algses versioonis polnud vägistamisteemast intervjuus üldse juttu, nüüd aga avaldas AP samast intervjuust tsenseerimata versiooni.
Tuleb välja, et ajakirjanik ikkagi esitas mõned küsimused vägistamiste kohta, aga Cosby nõudis jõuliselt (Cosby nõuded jäid ka kaadrisse), et see teema tuleb ära jätta. Nagu näha, AP jättiski. Alles siis, kui Cosby aktsiad juba piisavalt langenud olid, juleti välja tulla kärpimata intervjuuga.
Praegu on Cosby päris üksi jäänud. Tuntuimatest tegelastest on ainult Whoopi Goldberg kahelnud Cosby-vastastes süüdistustes, aga Goldbergi vaated on vägistamisteemade puhul tihti kummalised. Näiteks õigustas ta omal ajal ka lapsevägistajat Roman Polanskit, et see ikkagi polnud “päris vägistamine”.
No ma ei tea, kui 43aastane mees (Polanski) penetreerib anaalselt 13aastast tüdrukut, kelle enne on šampuse ja narkootikumide abil uimastanud, ning see pole vägistamine, siis mis üldse on?
Euroopas võidakse sellistest kunstilistest veidrustest mööda vaadata (hiljuti oli kinos Sõprus Polanski filmide retrospektiiv, kus lapsevägistajat tituleeriti tagakiusatud geeniuseks), aga ameeriklased on märksa puritaanlikumad ja Cosbyl ei ole halastust loota.
Ta ei lähe vangi, võimalik et ei pea isegi kohtu ette astuma, aga tema maine on jäädavalt hävinud.
