Mees, kes paneb interneti rääkima
Taanlane Janus Friis (38) on mitu korda kullasoonele sattunud. Küll virtuaalsele, aga seda on juhtunud rohkem, kui oleks tõenäoline ühekordse vedamise puhul. Võib-olla saab kuld ka uuest koos eestlastega tehtud suhtlustarkvarast Wire.
Janus Friisi edulugu algas koos rootslase Niklas Zennströmi ja Eesti inseneridega loodud failijagamisprogrammist KaZaa, millega internet kuumaks köeti. Peale selle erilise tunde, et pool maailma internetiliiklusest käib sinu loodud programmi kaudu, tõi KaZaa sisse ka üle poole miljoni dollari. Kuid summa eksisteeris pigem paberil ja failijagamine muutus juristide leivaks, kes vaidlesid autoriõiguste rikkumise üle.
Koos sama seltskonnaga – Toivo Annus, Jaan Tallinn, Ahti Heinla, Priit Kasesalu – loodud Skype’iga tegi Friis tõesti ajalugu. Tehnilist nutikust, millega anti kogu maailmale võimalus internetis tasuta kaugekõnesid teha, täiendas äriline geniaalsus ja nii õnnestus Skype lausa kaks korda maha müüa. Skype’i edulugu on raske üle hinnata mitte ainult Eesti majanduse ja tehnoloogiasektori jaoks, vaid ka kogu maailma internetiäris.
Forbesi arvutuse järgi sai Friis koos äripartner Zennströmiga dollarimiljardäriks. Selles eduloos on richardbransonlikku isekasvamist, sest ka Friis pole saanud ülikooliharidust. Tegelikult jättis ta isegi keskkooli 16aastaselt pooleli. Samas ei leia Friisi laialt naeratamas ajakirjakaantel ega telesõudes, ta hoiab madalat profiili ja annab harva intervjuusid.
Skype’i edu Friisi ei peatanud. Neli aastat tagasi pani ta aluse Rdiole, mis on üks kolmest suuremast striimingteenusest ehk viisist, kuidas 21. sajandi inimesed muusikat ostavad ja kuulavad. Sellele järgnenud Vdio pidi sama võimalust pakkuma filmide ja sarjadega, ent plaan ei saanud teoks.