Sulev Vedler: Suur muutus Eesti poliitikas
Aitäh, Vladimir Putin! Tänu Ukraina sündmustele ei hala enam ükski Eesti partei, et meie kaitsekulud on liiga suured.
Erakonnad on valmis, et kaitsekulud isegi ületavad NATO reeglites ette nähtud kaht protsenti sisemajanduse kogutoodangust.
See on üks viimase aja olulisemaid muutusi siinses poliitikas.
Peaminister Taavi Rõivasele, kes pole muuseas sõjaväes käinud, on kaitsevõime tugevdamine selgelt A ja O.
Eesti on üks neljast NATO riigist, kes kahe protsendi pügalat täidab – lisaks meile ka USA, Ühendkuningriik ja … kriisist puretud Kreeka.
Juba on selge, et kahest protsendist Eestile ei piisa. Kui tahad NATO liitlasi reaalselt appi, pead ka nende vastuvõtmiseks kulutama.
“Mida rohkem suudame liitlaste kohalolekut “betooni valada”, seda suurem on tõenäosus, et liitlased üksiti ja allianss tervikuna kohaloleku Eestis alaliseks muudab,” kirjutab ühes memos peaministri kaitsenõunik Kadri Peeters.
Veel aasta tagasi oli seis totaalselt teine. Urmas Reinsalu sai sarjata, kui ütles, et USA võiks oma üksused alaliselt Eestisse paigutada.
Kristiina Ojuland teatas, et tal on piinlik. Marianne Mikko leidis, et tegemist on kohatu ideega. Ants Laaneots arvas, et see ei tooks Eestile midagi head.
Ühiskond elas teisel lainel. Roheliste mehikestena teati pigem kosmosetulnukaid kui Vene sõdureid. Krimm oli Ukraina oma, Donetskis valitses rahu.
Tom Clancy oli küll avaldanud põneviku, mis algab NATO ja Vene vägede lahinguga Põlva pärast, kuid see tundus ulmena.
Praeguseks oleme saanud lugeda fantaasiaid, et uus maailmasõda algab Eesti välisministrile tehtud atentaadikatse järel (selle avaldas juulis USA ajakiri The Atlantic) või pärast referendumit Narvas, mis käib roheliste mehikeste sissetungi saatel (septembris Foreign Policy).
Täna baseeruvad ameeriklased Tapal, NATO liitlaste lennukid Ämaris. Sel nädalal tuleb Tallinna Hollandi peaminister. Taavi Rõivas räägib temaga, kas Madalmaad sooviksid oma sõjamasinatega teha manöövreid Tapa kandis.
Rõivase nägemuses sobib polügoon tulevikus ka tankidele. Eesti ehitab liitlaste sõjavarustuse tarbeks depood ja laod. Tallinna kerkib uus staabihoone. Tapa sõjaväebaas saab uue söökla ja uue kasarmu 400 mehele. Konteinerid, kus jänkid praegu elavad, jäävad samuti alles.
Valitsus ei kavatse nendeks kuludeks kasutada olemasolevat kaitse-eelarvet (412 miljonit eurot), vaid leida lisaraha. Kaitsekulud kasvavad seejärel 2,07 protsendini. Tulevikus võib-olla enamgi.
