Oleme uhked pressivabaduse indeksi neljanda koha üle, aga sisuliselt on see mõiste jäänud nii mõnelegi arusaamatuks.
Kui mu lapse koolis emadepäeva tähistatakse, algab kontsert hommikul kell 8 – et kõik emad saaksid tulla. Sest emadus on midagi töövälist, iseseisvat, ja mõeldamatu on midagi nii isiklikku nagu emadus tööpäeva pikkida.
Kui asi hapu, suudavad mõistlikud inimesed ennast demokraatlike väärtuste kaitseks kokku võtta. Aitäh prantslastele ja sloveenidele seda pühapäeval taas meelde tuletamast!
Öelda mures lapsevanematele, kelle lapsed ei suuda musta minevikuga õpetajale alt üles vaadata, et õpetaja ei peagi olema eetiline, kuni tal „paberid“ puhtad, on küüniline ja väär.
Lisaeelarve on vajalik vahend ootamatute probleemide lahendamiseks. Kahjuks kipub siis varakambri avatud ukse vahelt tuppa ronima kõrvalisi ideid, mida suudavad probleemiga siduda ainult professionaalsed poliitikud.
Indrek Lepik: lääs peab suruma Venemaa põlvili, sest lihtsalt midagi muud ei jää üle
Venemaa ainus eesmärk on vaba Ukraina hävitada.See on julm tõdemus, aga me vajame, et ukrainlased võitleks ja kannataks kaua.
Väljaande juhtkiri peaks võtma seisukoha ja lugejale seda argumenteeritult põhjendama. Kusjuures nägema nii poolt- kui vastuargumente. Sel nädalal oleks absurdne seda järgida.
Paradoksaalsed järeldused naaberriigi juhi ajalooloengust. Valmistugem kaitsma „Lenini pärandit“.
Ukraina sõja tagajärgedest ei päästa üksnes relvad ja julged sõnumid rahvusvahelises ajakirjanduses, vaid ka rahva toetus.
Miks sellist rahvakogunemist siis pole? Või pole meie rahvuslased eesti rahvuslased?
Unustage hea lastetuba, paipoisid on out: Keskerakond teeb nüüd ise seda, mida EKRE neile tegi (528)
Poliitilised võitlused on head ja vajalikud, kuni need ei ole vaid näilised õhumõõga keerutused. Paraku on viimaseid järjest enam.
Viimane aeg on näidata koroonakriisis üles solidaarsust laste suhtes. Ka Covid-19 riskigrupil. Eelkõige neil! Igasugune distantsõpe peab lõppema.
Paistab, et mitme erakonna suurim hirm pole mitte energiakriis, vaid see, et äkki see saab läbi. Vajub lihtsalt ära, ja mille eest siis võidelda?
Pidu on hoogne. Majandus ja hinnad kasvavad, palgad väidetavalt veel kiiremini. Tööd jagub. Kunagi pole eestlastel pangas nii palju hoiuseid olnud.
Totaalne muutumine: aastaga on EKRE käredatest juhtidest saanud liberaalsete väärtuste eestkõnelejad (337)
Kui Eesti Konservatiivne Rahvaerakond elik EKRE Eesti poliitikasse sisenes, mõjus see nagu sõõm värsket õhku või pussuhaisu – sõltuvalt sellest, missugusel positsioonil asus hindaja.
Uued linna- ja vallajuhid on paika saamas. Niisamuti palganumbrid, mis on mõnes Eestimaa kohas teinud ajalooliselt suure hüppe. Ja tore ongi! Kui tahame võimekaid juhte, siis on sellel hind. Väärt koht vajab väärikat palka.
Juht peab rääkima lugusid. Kõigil peab olema selge pilt praegusest olukorrast ja silme ees köitev visioon. See tuleb sõnastada.
Taavi Rõivas tembutas. Jälle! Noor naine selle peale ei naernud. Seedis, mõtles ning kirjutas personaliosakonnale. Rõivas ütleb, et tema südametunnistus on puhas. Intriig missugune!
Poola abistamine ei saa sõltuda suhetest selle valitsusega.
Ilmselt ei ole vaja selgitada, kui rasked on kõigile olnud viimased aastad, aga kestev kolmas koroonalaine on ikkagi teravalt valus. Meil on tervishoiukriis ja veel mitmeid kriise. Aga põhjust on rääkida ka empaatiakriisist.
Elektribörs ja CO 2 kvoodikaubandus on praeguses hinnatormis vähesed asjad, mida hoida.
Väga paljude tõeliselt suurte teemade puhul oleme aastakümnete kaupa põrganud sellele, et otsustajate seljanärv on igale rahva seast sündivale nurinale ülitundlik.
Tegelikult ju ometi vastutatakse. Mõnikord ülearugi.
Erik Moora: Presidendivalimised paistavad olevat esimene kord, kui Jüri Ratas ja Kaja Kallas päriselt tandemina tegutsesid (30)
Alar Karis on uus Eesti president. Jõudu ja õnne talle ning Eestile! Uskumatul kombel läks presidendi valimine suurele portsule vahepealsele ahastusele vastupidi päris sujuvalt. Isegi viisakalt.
Presidendi me saame, see on selge. Kas parima?
Pisikese poisina ei saanud ma hästi aru juttudest, et Eesti ei ole vaba.
Peaksime praegu alla 12-aastaste lastega peredele, kus laste vaktsineerimisele veel rohelist tuld näidata ei saa, pakkuma võrdlemisi lihtsalt teostatavaid erinevaid võimalusi – nagu hübriid- ja koduõpe.
Kuidas armastada meie rahvast, isegi kui sa osasid inimesi ei usalda? Tuleb armastada, aga see pole kerge! Teist rahvast meil pole. Selline on mu tõdemus antivakserite koori kuulates.