Mind emana hirmutab see, kuhu Eesti on nüüdseks jõudnud. Kas Eestis kasvav sallimatus, võimetus taluda endast erinevat, on pöördunud ka laste ja emade vastu?
Tahaks ju päris paljut Eestile soovida sel sünnipäeval. Ei teagi kohe, kust alata.
Abiks koroona kasvukõveratest pahviks löödud valitsusele.
Aeg on ümber orienteeruda ja lahendada vaktsineerimise peamine probleem.
Ärieliit ajab dopingu, sponsorluse, Toomas Annuse ja „Pealtnägija“ loos ajakirjanduse kaela ... mida siis õieti?
Kes poleks kuulnud kiunumist ränga 2020. aasta pärast? See, nagu alati, on muidugi vaatenurga küsimus. Ekspressi toimetus pani kokku valiku sündmusi, mille eest homme hõreda ilutulestiku saatel lahkuvat 2020. aastat kiita ja tänada.
Taani mees Palle saab palju šokolaadi süüa, sest tal jagub selleks raha, tal on sotsiaalsetest garantiidest tekkiv turvatunne ja ta hoolib lähedastest-sõpradest.
Tulgu ta siis nii, et kasu on kah. Kohe. Kõigile.
Kas Imre Sooääre show riigikogulase ametivande andmisel muutis maailma?
Valitsuse katuserahad lõhestavad jälle.
Vaidlus näomaskide üle on valesse kohta kinni jäänud ja teeb meile kõigile lõppkokkuvõttes kahju.
Rootsi eksperiment, võime täna öelda, on osutunud ikka päris kohutavaks.
Parempoolsed kasutavad meediat kõige tõhusamalt, aga satuvad ise moodsa meedia lõksu.
Nädala eest käis Prantsuse president Emmanuel Macron Lätis ja Leedus. Seal kirjutati alla ka kolme riigi – Prantsusmaa, Leedu ja Läti ühisavaldusele, mis puudutas demokraatia kaitset, võitlust väärinfokampaaniate, valimistesse sekkumise ja küberrünnakute vastu.
Aasta 2020 veereb juba loojangu poole, aga rahvuslikust kokkuleppest metsanduse arengukava näol ollakse ikka veel päris kaugel.
Eelmisel nädalal kirjutasin juhtkirja, mis võnkus peagi tärkava sügistormiga ühes rütmis ehk keskmisest pisut kõrgematel sagedustel. Vastukaja sellele võnkus omakorda nagu eestlaste kõigi aegade uhkeim panus maailma insenerikunsti ajalukku – vähemalt sajameetriste aistega kiik.
Ja selle nimel hakaku oravad ja sotsid ja Eesti 200 ja rohelised ja kõik need, kes seegi kord mingi uue valimisliidu või lausa erakonna kokku kavatsevad klopsida, vudinal EKREga koostööd otsima. Tallinnas.
Meie majandus ja koos sellega meie elu muutub põrguks, lendab kosmosesse, variseb põrmu, õitseb ja tõuseb – kõike seda ühekorraga. Päris häid närve on vaja, et orienteeruda.
Terviseamet näitas koha kätte.
Vabaduste kaalumine ei tohi käia inimesi pidi. Küll aga peame iga päev kaaluma erinevaid vabadusi omavahel.
Autoloojad on seltskond, kes vastutavad suure osa hea ja olulise eest, mida täna peame enesestmõistetavaks.
Eesti peaks kohalikel valimistel iga hinna eest vältima Poola teed. Ent vundament on juba laotud, asfalt rullitud. Ja hoogki kahjuks sees.
Paljud näevad kurja vaeva, et enam ei räägitaks asjast. Ent ärgem laskem tähelepanu sisult kõrvale juhtida!
Eluliselt vajalike hüvede sidumine seadusliku abielu olemasoluga tänases Eestis on lihtsalt kiuslik.
Õige jaanipeo juurde on käinud igasuguseid veidrad ettevõtmised.
Vandenõuline maailmapilt ja kiuslik poliitika ähvardab nõuda meie kallite kaasmaalaste elusid.
Keskerakonna loos on igasuguseid salme, on tuhmimaid ja ka helgemaid. Aga nagu öeldi Eesti naljafilmis, refrääniks jäävad ikka rahastamisprobleemid.
Järjest vähem jaksatakse süveneda ja kaasas olla. Sest, nagu öeldud, millegagi kaasas olla nagu väga polegi. Sest suurt midagi peale pideva konflikti polegi jäänud.
Kadedus ja kibedus võib Euroopa Liidu päriselt lõhki ajada. Ka meie kadedus.