Moodsas linnas peab igal inimesel olema tänaval hea olla. Mitte ainult toas või autos. Selle aasta Euroopa rohepealinn Tallinn võiks ometi üllatada ja päriselt midagi rohelist ära teha.
Uue võimuleppe suured asjad on juba otsustatud (127)
Ekspressi juhtkiriArvate, et valimiste eelsetest „debattidest“ julgeoleku, toetuste või perepoliitika üle sõltub, mida uus koalitsioon neis valdkondades tegema hakkab? Mitte eriti.
Ateena olümpiamängude eel tungisid USA ja tema liitlaste väed Iraaki. Pariisi mängude eel sõdivad venelased Ukrainas.
Ekspress lähetab detsembris igal nädalal oma päkapiku kellegi juurde, kes läinud nädala jooksul millegi erilisega silma jäi.
Ukraina koht on Saksamaa ja Prantsusmaa kõrval.
Ekspress lähetab detsembris igal nädalal oma päkapiku kellegi juurde, kes läinud nädala jooksul millegi erilisega silma jäi – nii positiivses kui negatiivses võtmes.
Ekspressi juhtkiri: Nursipalus on veel võimalik luua uus lahendus, kuidas korvata kohalike kaotust. Teeme seda (105)
Nursipalu harjutusväljaku laiendamise eest kolima sunnitud inimestele ei saa asendada kogu kaotust. Võib-olla tuleks neile anda veel midagi lisaks rahale?
Marko Mihkelsoni kaasus pole tavaline poliitskandaal. See on juhtum, mida analüüsides tuli olla inimene, mitte mõelda, kuidas sellest ise maksimaalset kasu lõigata.
Valitsusel on kõikvõimalike toetusmeetmete leiutamisega hoog sees, küllap näeme ka sellist, mis peab aitama inimestel toime tulla kerkivate laenuintressidega.
Eesti majanduses on vastuolulised ajad. Säästmine pole enam nii popp, laenamine aga võib saada liiga popiks.
Sõda vabaduse eest ei lõppe, kui Lääs terroristidele järele annab.
See on ohtlik trend, et kiireim kättesaadav „psühholoogiline abi“ on praegu isehakanud terapeutide juures.
Valitsuse võetud laenud lähevad kalliks, hoolimata levinud arvamustest, et seda ei pidanuks enam iial juhtuma.
Suurim oht Euroopa solidaarsusele on krooniline lühinägelikkus.
Rahanduslikult vastutustundlike erakondade tuba oli kunagi rahvast ja elu täis. Nüüd lahkub sealt ka Reformierakond, viimane, kes veel oli jäänud.
Naise põhiõiguslik kohtlemine esemena on võimalik ühiskondades, kus otsuseid ühiskonna enamiku (ehk naiste) üle teostavad mehed.
Julm, aga elegantne, mõnuleb poliitika tagatubade ümber keerleva filmi või telesarja vaataja, kui sarjast „Kaardimaja“ tuntud Frank Underwoodi sarnane poliitik kaasvõitlejad halastamatult lohku tõmbab.
Kas saan igapäevaelus eesti keelega hakkama? Aus vastus: ei saa.
Millega on – erinevalt peretoetustest – päriselt tuline kiire? Mida on laste vaimse tervise spetsialistid aastaid rääkinud? Milliste viivituste eest maksis möödunud aastal oma eluga 9 last ja eluga riskis 284 last?
Uut maailmakorda luuakse liidrite isiklikest suhetest hoolimata.
Oleme uhked pressivabaduse indeksi neljanda koha üle, aga sisuliselt on see mõiste jäänud nii mõnelegi arusaamatuks.
Ma ei jõua nii palju süüa, nagu oksendada tahaks, teatas üks mu kolleeg. See oli tsitaat. Nii olevat öelnud saksa kunstnik Max Liebermann, vaadates oma maja rõdult natside võidumarssi läbi Brandenburgi väravate.
Sõjapõgenikud on vägivallaohvrid. Üha enam imbub aga meil põgenikekriisi asjaajamistesse suhtumist „sõja eest me teid päästsime, pole viisakas millegi üle kurta, liiga palju küsida ega teada“.
Ukraina sõda muudab jäädavalt ka Eesti sisepoliitikat. Nii nagu koroonakriisiga, on ka Venemaa alustatud sõja puhul lootusetu oodata, et ühel hetkel taastub kriisieelne olukord. Võidab see, kes suudab muutusi kas või natuke juhtida.
Indrek Lepik: lääs peab suruma Venemaa põlvili, sest lihtsalt midagi muud ei jää üle
Venemaa ainus eesmärk on vaba Ukraina hävitada.Uue korra reeglid peab paika seadma lääs ja neid tingimusteta kaitsma.
See on julm tõdemus, aga me vajame, et ukrainlased võitleks ja kannataks kaua.
Väljaande juhtkiri peaks võtma seisukoha ja lugejale seda argumenteeritult põhjendama. Kusjuures nägema nii poolt- kui vastuargumente. Sel nädalal oleks absurdne seda järgida.
Paradoksaalsed järeldused naaberriigi juhi ajalooloengust. Valmistugem kaitsma „Lenini pärandit“.
Ukraina sõja tagajärgedest ei päästa üksnes relvad ja julged sõnumid rahvusvahelises ajakirjanduses, vaid ka rahva toetus.
